Wikipedia-logo-et.png

Arnold Rüütel

Allikas: Vikitsitaadid
Jump to navigation Jump to search
Arnold Rüütel, 2006

Arnold Rüütel (sündinud 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001–2006.

1969–1977 oli ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor, 1983–1990 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, 1990 – 1992 Eesti NSV Ülemnõukogu (hiljem Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) esimees. 1994–1999 oli Rüütel Eesti Maarahva Erakonna esimees, 1999–2000 Eestimaa Rahvaliidu esimees ja 2000–2001 auesimees, 2001–2006 Eesti Vabariigi president, 2007. aastast taas Eestimaa Rahvaliidu ja 2012. aastast Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees.

  • Kallid seltsimehed! Lugupeetud väliskülalised! 70 aastat lahutavad meid unustamatust oktoobrist. Nendest legendaarsetest sündmustest, mis panid aluse ühiskonna progressi uuele ajastule, osutusid pöördeliseks momendiks inimkonna ajaloos. Revolutsioonilisele kangelasteole vabanenud rahva saavutuste kaitsele, uue ühiskonna ülesehitamisele kutsus töölisklassi, Tsaari-Venemaa töötajaid üles bolševike partei eesotsas Vladimir Iljitš Leniniga. Tema loov mõte, tema titaanliku tegevuse tulemused, tema kõlbeline eeskuju jäävad elama igavesti.[1] /Kõne Oktoobrirevolutsiooni aastapäeval 1987. aastal/
  • "Teatud osa välismaiste propagandakanalite ning ka mõnede Ameerika Ühendriikide poliitikategelaste poolt on viimasel ajal eriti teravalt üles tõstetud nn Balti küsimus. Selleks kasutatakse 70 aasta möödumist Oktoobrirevolutsiooni võidu tõttu võimalikuks saanud omariikluse väljakuulutamisest Baltimaades. Laialdaselt arutatakse tol ajal toimunud sündmusi, pannakse kahtluse alla 1940. aastal toimunud nõukogude võimu taaskehtestamine ning Nõukogude Liiduga liitumise seaduspärasus ning õiguslikkus, püütakse maha kriipsutada kõike pärastsõjajärgseil aastakümnetel meie vabariigi elus saavutatut. Siin on igal realistlikult mõtleval inimesel selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla, sest see käiks ju vastu meie rahva praegustele olemuslikele majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele."[2] /Televisioonikõne 20. veebruaril 1988/
  • Eesti areng on kreenis keskuste poole, nüüd tuleks seda tasakaalustada.[3] /Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli ametivanne ja kõne 8. oktoobril 2001 Riigikogus/
  • Eesti demokraatia eripäraks on ta relvastatud rahvas.[4] /Kõne Kaitseliidus 9. oktoobril 2001/
  • Teie Ekstsellents, kuulsime sügava kurbusega eilsest lennuõnnetusest Milanos. On tänapäeva kahetsusväärne tõsiasi, et inimesed reisivad suure kiirusega ja hulgakaupa, olgu lennuki, rongi või laevaga. Sellepärast peame niisuguste õnnetuste puhul tõdema ka suurt ohvrite arvu. Sellegipoolest on Milano katastroofi ohvrite arv rahu-ajal jahmatamapanev. Palun andke ohvrite perekondadele edasi minu isiklikud kaastundeavaldused ning kogu Eesti rahva kaastunne.[5] /Presidendi avaldus pärast 2001. aasta sügisel toimunud Milano lennukatastroofi/
  • Ma võtaksin praegu teie terviseks, kui teil oleks praegu tähtpäev, näiteks 25 grammi. Miks mitte meeldivalt mingit jooki, kuigi ma ei suuda eraldada mingit kõrgklassi jooki siin.[4] /Intervjuus Postimehele oma hea vormi saladusest 16. novembril 2001/
  • Soome Eduskunta ja Eesti riigikogu ühendab peale selle, mis ühendab mõlemat parlamenti ülejäänud demokraatlike riikide rahvaesinduste organitega, ka see, et mõlemad seadusandlikud kogud asuvad mägedel.[4] /Tervituskõnes Soome parlamendis 20. novembril 2001/
  • Maailm on muutunud, ja ma loodan, et muutustest on teadlik ka Vene president Vladimir Putin.[4] /Balti riikide presidentide kohtumisel Riias 15. jaanuaril 2002/
  • Eestil ja Liibanonil on palju sarnaseid jooni. Väikeste mereäärsete riikidena on meid alatasa riivanud ajalootormide keerised.[4] /Liibanoni suursaadikut vastu võttes 4. aprillil 2002/
  • Eestil ja El Salvadoril on palju sarnaseid jooni. Väikeste mereäärsete riikidena on meid tihti riivanud ajalootormide keerised.[4] /El Salvadori suursaadikut vastu võttes 9. mail 2002/
  • Ja kellel on võimalus olnud, ja kindlasti olete sõitnud üle Euroopa lennukiga ja kui on ilus ilm olnud, siis teie põllumeestena ilmselt olete näinud ära ebaloomulikke põlde ja küllalt suuri välju, mis ei ole mitte rohelised, vaid sinised hoopiski. /Mahepõllunduskonverentsil “Mahe ja ehe” peetud kõnes 23. mail 2002/
  • Noh, ma usun et, täna me kõigepealt elame üle kõike rõõmsat ja seda, mis ajalugu on meile jätnud tänaseks, ja selle nimel ma soovin kõikidele palju õnne ja tahet jätkuvalt edaspidiseks![4][6][7] /Vastuseks küsimusele "Mis asi on perfomance?" Kanal 2 saates Suveparadiis, suvel 2002/
  • Lubage mul mõne lausega peatuda ka hariduse sisul ja suunitlusel, tehes seda tagasipõikega mu enda lapsepõlve. Koolimineku-eani käisin karjas, umbes 7-aastasena võisin hakata vikatiga niitmist harjutama, üheksaselt pääsesin hobusega kündma ja äestama, veel hiljem sepatööd proovima.[4] /Põllumajandusülikoolis peetud kõnes 7. augustil 2002/
  • See lihtsalt kas oskamatusest või tähelepanematusest müüdi paljud lasteaiad ära, kus on praegu ärilised ettevõtted ja inimesed ühel perioodil võtsid lapsed lasteaiast lausa välja lihtsalt kohe. Ja nüüd ilmnes vastupidi, et inimene tahab tööl käia, ja naine tahab tööl käia.[8] /Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio otsesaates "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?" lasteaiakohtadest rääkides, 20. augustil 2006 kell 21.30/
  • Ma arvan, et see poolteist tundi me rääkisime mitmetest asjadest ja eelkõige majanduslikust arengust ja selle juurde ka sotsiaalsest arengust ja mina rõhutasin võib-olla korduvalt inimest kõige enam, et me peame nägema inimest. Ja ma usun, vähemalt mina tunnetasin, et me mõistsime üksteist. Aga mul on väga kahju peaminister Mart Laari niisugusest avaldusest, et see on pööre läänest itta ja nii edasi ja nii edasi siia juurde kõik deklareeritud seisukohad. Sellest on väga kahju. Ma arvan, et kui me võtame tuhandeaastast Eesti ajalugu, siis ei ole tarvis ühe käe sõrmi, et kokku lugeda, kus me oleme ühiselt tegutsenud. Väga põgusalt ma nimetaksin siin Jüriöö ülestõusu, kus üritasime ühiselt tegutseda, aga see ei õnnestunud kõik. Päris kindlasti Vabadussõda, kus me kõik koos läksime rindele ja võitlesime selleks, et luua oma riik. Suutsime seda teha. Kaotasime selle riigi ja täna pühitsesime 15. aastapäeva, kus me suutsime selle riigi taastada. Taastada aga suutsime selletõttu, et tegime kõik koos selle nimel, kõik, mis igaüks suutis ja oskas.[9] /Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio otsesaates "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?" saate lõpus kokkuvõtet tehes, 20. augustil 2006 kell 21.30/
  • Ma ühe lause ütlen veel ka ära. Ansip, sinu sellest avaldusest, et kõik on kadunud ja kaotatud praegu tänase peaministrina, samuti selle jutuajamise sellise avalduse tõttu.[8][10] /Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio otsesaates "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?" 20. augustil 2006 kell 21.30/
  • Aga mina kui Arnold Rüütel olen isik, kes olen olnud terve elu. Nähtaval kohal. Samas pole ma midagi teinud, et olla iga pildi keskel ja esireas. Ma pole kunagi endast lubanud teha ruutmeetriseid pilte. Mul puuduvad sellised ambitsioonid. Olen alati kuulanud oma isa nõuannet.[11] /Intervjuus Õhtulehele 6. septembril 2006/
  • Jaa, Eesti on tõesti mereriik ja Eesti rannajoon on üle 3600 kilomeetri pikk ja ennesõjaaegsel perioodil Eesti Vabariigis elas küllalt suur osa eesti elanikkonnast just rannaäärsetel aladel. Selle viimase nõukogude aja vältel paratamatult sealt lahkuti, sest see oli nii range kontrolli all, et ei olnud võimalik suhelda isegi siis ülejäänud Eesti territooriumil elavate inimestega. Selle tõttu rannaelu nagu ahenes ja vähenes. Nüüd on aga rannaelu taastumas ja mitte ainult rannarahvas ei ole pöördunud tagasi oma esiisade maale, vaid ka kogu Eesti rahvas kasutab seda imeilusat loodust, mis siis rannajoone näol ja mere näol on olemas. Aga mina olen tõesti aastaid küll mere ääres käinud, aga kalale ei ole saanud. Elutempo on nii kõrge olnud, et ei ole aega olnud. Paar aastat tagasi kahel-paaril korral abikaasaga käisime väikese aerupaadiga Saaremaal siis oma kodukohas merel ja sellega ongi piirdunud kõik. Küll aga ma olen kalal käinud, aga ma ei saa nimetada ennast suureks kalameheks, aga ma olen teinud alati nii, et perele üks-kaks kala olen saanud nõnda, et on võimalik lõuna- või õhtusöök ühiselt seda kala maitsta. Niiet ma olen niisugune, võiks öelda loodushoidlik kalamees.[12][13] /Vastuseks küsimusele: "Teie olete Saaremaa mees, millal ise viimati kalale jõudsite, härra president?" saates Terevisioon 11. septembril 2006/

Viited[muuda]

Välislingid[muuda]