Arutelu:Astrid Lindgren

Artikli toimetamine

Kas see teoste nimekiri peab tingimata seal olema või võin ma selle kohe eemaldada, sest Vikipeedia artiklis on see ju olemas? Samuti ootan igasuguseid ettepanekuid, mis suunas seda artiklit oleks otstarbekas kohendada. Ma ise mõtlen, et võiks selle jagada teoste kaupa osadeks, et siis iga teose kohta panna eraldi tsitaadid kirja. Violanta22 (arutelu) 27. märts 2023, kell 12:24 (EEST)

Jah, see on üks neid kohti, millega lihtsalt ei ole jõudnud tegeleda ja muidugi peaks. Teoste kaupa oleks loogiline; mõne teose kohta on ka omaette artikkel, kus saab põhjalikum olla ja millele tasuks siis linkida. Siis on muidugi kasulik kontrollida, milliseid väljaandeid on eri artiklites tsiteeritud, et ei tekiks segadust - erineda võivad nii lehekülgede numeratsioon kui ka mingil määral sisu, Lindgreni trükke on ju palju, eks neid ole ka toimetatud ning mina ei julge küll kindlalt väita, et näiteks nõukogude ajal midagi kuskilt ei kärbitud, üleminekuaastail vanu raamatuid digiteerides vigu ei tehtud või uuemal ajal pole keelt värskendatud. Enamikust siin mainitud tekstidest on meil oma töö tarbeks tehtud digiteeringud, et saaks kergemini otsida, mis leheküljelt miski võetud on, kes ütles (ka see peaks ju selge olema), mis kontekstis ja kas tsitaat on üldse täpne. Osa siinse lehe tsitaate on küllap üksikteoste lehtedel juba tuvastatud, ainult neid võrrelda pole keegi jõudnud. Väga teretulnud töö. --Ehitaja (arutelu) 27. märts 2023, kell 14:09 (EEST)

Biblio ma jätaks vähemalt esialgu alles, on hea järge pidada, millest on artiklid tehtud ja millest võiks veel teha. Kustutada jõuab alati. Samas on see mitmes mõttes puudulik, alates tõlkijatest ja lõpetades sellega, millistele Lindgreni algteostele need vastavad. Lindgreniga ongi üks suur probleem, kuidas teosed artiklites liigendada: meil on ilmunud mitu koondväljaannet, kus on koos algselt eri raamatud. Aga kas teha artiklid siis rootsi või eesti väljaannete järgi? Eesti lugeja tajub ju nt kogu pipindust tervikuna, ühtede kaante vahelt loetust ei mäleta keegi, millises osas miski oli. --Ehitaja (arutelu) 27. märts 2023, kell 14:16 (EEST)

Tõsi ta on, olen ka märganud, et erinevate väljaannete vahel tekib paras segadus, eriti, kui tahta leida vasteid erinevates maades välja antud teostele. Näiteks on Rootsis ja meil olemas "Päevanurme" kollektsioon, aga britid sellist raamatut ei tunne, mistõttu, käsitledes seda teost ingliskeelses keskkonnas, ei saa ma nimetada üht teost, vaid pean üles lugema kõik selles sisalduvad tekstid. Samuti on näiteks Bullerby nimi mõnes vanemas versioonis tõlgitud Kärakülana, nii tekibki see koht, et mis kirjapilti me nüüd siis jälle Vikipeedia tekstis kasutame. Või kuidas linkida Eesti Vikit näiteks ingliskeelsega, nii, et me ikka räägiksime samadest teostest. Bullerby osas ma olengi praegu alla andnud, aga eks kuidagi tuleb see lahendus leida, et tekiks enam vähem harmooniline tervik. Violanta22 (arutelu) 28. märts 2023, kell 09:55 (EEST)

Pipi

Kohendasin praegu Pipi tsitaadid selle väljaande järgi, mis mul käepärast; kui mujal on teisiti, saab alati ära muuta. Eriti kui mujal teisiti on paremini. Jaet teistest väljaannetest oleks võimalik sama kirjakohta leida, panin peatükipealkirjad.

Aga see, mida lugeda teoseks ja millele eraldi leht teha, ja … Oeh. Ehk nagu ütles Bullerby vanaisa: "Oh-oh-hoo, ja-jah!" (1989, lk 350) :) Ehk on tõesti tarblane tema, st mitte Pipi vaid Astrid Lindgreni puhul (kuigi nad on kangesti sarnased), et siin on ammendav eestikeelne bibliograafia. Võimalusel lisada originaali tiitel. (Et mis väljaandest tõlgitud...aga võibolla ka mitte. Praegu on kenasti küll, esmailmumise aastarv.) Ja siis vaatame. Vbla Pipi ja Kalle Blomkvisti ja Karlssoni asjus tehagi nagu Harry Potteriga, et mitte üksikteose, vaid peategelase v n-ö sarja v saaga leht, kuhu siis võib panna tsitaate just neist väljaannetest, mis kätte puutuvad. Sündsalt viitega varustatult. Mamõtlen et kui teoseks lugeda eraldi nt "Meisterdetektiiv Blomkvist" ja "Karlsson katuselt hiilib jälle" ja. Eraldi jutud, tähendab. Mis (jumalparaku) on ilmunud paljudes väljaannetes ja kombinatsioonides. Kõige hullem näide: Astrid Lindgren, "Jutte", Tallinn: Eesti Raamat, 1989, sisaldab: 2 Blomkvisti juttu 3st ja Bullerby lapsed. No mis toimub selle inimese pealuu sees, kes niimoodi kombineerib. Ajalugu ei saa seda ka maha vaikida, sest see on mul käepärast ja nende 2 blomkvisti ja bullerby puhul ainuke käepärane allikas.

Niimoodi saaga alusel jaotuse asjus on tegelikult isegi asjalik leht selle pealkirjaga, kus kõik blomkvistid e k koos ilmusid. Aga tundub, et n-ö teemaleht Kalle Blomkvist oleks otstarbekam — sest kui artikli pealkirjaks on "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist", siis nagu ei saaks sinna alla panna tsitaate teistest väljaannetest kui Tallinn: Sinisukk, 2009, 2021. Muide, mis puutub nõukogudeaegsesse tsensuuri: mul oli küll 1971. a Kalle Blomkvisti ja Rasmuse versiooni lugedes ilmselge, et lapseröövlid olid nõukogude lapseröövlid ja spioonid. Niiet huvitav, kas see oli üldse tsenseeritud, või oli originaalis veel selgemalt kirjas? BirgittaMTh (arutelu) 25. september 2023, kell 12:13 (EEST)

Lindgreni puhul tasub kausta vaadata, näiteks Pipi üks tummisem väljaanne on meil digitud ja terve rida muud Lindgrenit veel. --Ehitaja (arutelu) 26. september 2023, kell 15:47 (EEST)