Mine sisu juurde

Kasutaja arutelu:BirgittaMTh

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Lisa teema
Allikas: Vikitsitaadid
Viimase kommentaari postitas Ehitaja 4 päeva eest teemas Juhuks, kui igav hakkab.

[muuda]

Ahoi. Aitäh askeldamast ja puha, aga jube tore oleks, kui luuletuste juures oleks nende pealkirjad ning kui proosas saaks tsitaatidest aru, kes mida ütleb. Selleks saab ütleja tsitaadi algusse kirjutada, nt "[Hamlet:] Koovitaja jookseb ringi, munakoor peas." Iga inimene ei tea ju peast, kes neist kõigist seal oli Taanimaa parim linnuvaatleja. Ja Smuuli isahanega on paraku sama lugu, isahani seda pealkirja peast teab. --Ehitaja (arutelu) 1. mai 2023, kell 01:39 (EEST)Vasta

Smuuli poeesiat mul ei ole, eriti mitte seda Sõnarist, mis seal allikana märgit. Seda lullat mäletan ebamääraselt… (leidsin kolmikpunkti! :) Aga igal luuletusel polegi pealkirja. Ma ei tea mida siis tehakse, poeedi bibliograafias pannakse vist esimene rida aga muidu käib ilma? BirgittaMTh (arutelu) 1. mai 2023, kell 08:38 (EEST)Vasta
Kui pealkirja pole, on üldiselt tavaks kirjutada "*Esimene rida...". Sellest on igausguseid muid versioone, aga me siin oleme peamiselt selle juurde jäänud, sest vormistuse ühtlus aitab arusaadavusele kaasa. Sel konkreetsel tekstil oli minu meelest pealkiri ka, aga pean millaski kontrollima. (Kolmikpunkti kui eraldi märki olen pigem ignoreerinud, puhtalt esteetilistel kaalutlustel. No ei meeldi, teen käsitsi ja puust, siis on ehe. Vanasti valati üldse tinast, aga kust seda tina võtta, sõja aeg ja...) --Ehitaja (arutelu) 3. mai 2023, kell 00:53 (EEST)Vasta
Esteetiliselt, kas on vahe ... ja … ? (Mina ei näe; kumb on kumb?) Praktiliselt: pole vahet, siinses formaadis, kus ... loetakse sõnaks ja jääb alati samale reale; kuid mujal võib juhtuda, et muist punkte jääb eraldi reale. Tinast kolmikpunkt oleks muidugi parem, nagu vanasti. :) Ajaa, mis puutub tinast trükiladu jms 'nagu vanasti' (et kui tarbimisühiskond kukub kokku koos internetiga, siis hakkame jälle tinalaoga raamatuid trükkima; mul on mehhaaniline kirjutusmasin ka olemas) — vaata Jem Bendelli tsitaati mis ma panin keskkonna alla. Ma ei saanud hakkama, kuidas linkida tema nime ingliskeelse wikip tema artikli juurde, varustades märkega ingl ja kardan, et ma ei suuda ka seda ideed ellu viia, et tsitaadiallika, Akadeemia artikli pealkiri oleks lingitud nende online-väljaandesse. BirgittaMTh (arutelu) 3. mai 2023, kell 08:45 (EEST)Vasta
Aa, no detailide väljanägemises võib olla vahe brauseri ja platvormi kaupa, praegu arvutis ma ka kasutaja poolel vahet ei näe, ainult kirjutaja poolel. Ma küll ei viitsi seda kolmikut eraldi otsima hakata, aga ütleme siis, et las igaüks teeb, nagu tahab, ja vahet pole, kuni keegi tuleb ja näitab, et on. (Näiteks see, kuidas rea alguse üks ja kaks tärni kasutaja poolel välja näevad, erineb brauseriti üsna suurel määral.) Tsitaadiallikate jms välislingid on ühekordsete nurksulgude vahel: [http://veebiaadress.com "Pealkiri"], Väljaanne 1/1001 näeb välja nagu "Pealkiri", Väljaanne 1/1001. Iga lehekülje juures vasakul väikeses menüüs on link "Juhend", seal on kaks osa: sisuline juhend, mis räägib, mis ja milleks, ning tehniline juhend, kus enamik nippe kirja pandud (võiks tegelikult täiendada, sest päris palju on neid väikesi nõkse, mida läheb nii harva tarvis, et iga kord tuleb uuesti otsida, nt kuidas artikli pealkiri kursiivi või väikse tähega algama panna). Enamiku asju saab lihtsalt olemasolevatest artiklitest kopeerida, monkey see - monkey do. Ma teen küll nii. --Ehitaja (arutelu) 3. mai 2023, kell 14:10 (EEST)Vasta

Jube kasulik on autori nimi üle kontrollida. --Ehitaja (arutelu) 23. mai 2023, kell 21:10 (EEST)Vasta

Kuidas saada teavitusi minu jälgimisloendi kohta?[muuda]

Ma tegin vist kogemata linnukese kuhugi nähtamatusse lahtrisse, ja ma ei saa enam neid kellukesega ega kastikesega teavitusi, kui on muudatusi tehtud neil lehtedel, mis mul loendis on. Loend on olemas, aga teavitusi ei saa. Filtrid on olemas, see tekitas mul ka segadust – kas filter filtreerib välja või sisse? et kas kehtiv filter tähendab seda, et ma näen seda asja, või vastupidi, ainult seda ei näe. Vist ikka sedapidi, et näen. api api. Märgi muudatused nähtuks, oli vist see vale koht klõpsutamiseks, aga kuidas seda tagasi võtta? BirgittaMTh (arutelu) 6. september 2023, kell 15:11 (EEST)Vasta

Välja- ja sisselogimine ei aita? Kui seadistustes ei ole midagi paigast läinud ja jälgimisloend ei ole tühjenenud, siis ei oska aidata. Nähtuks märkimine peaks mõjuma ainult tol hetkel, uuemaid see peita ei tohiks, kui just ise pidevalt seal peal üha uuesti ei klõpsi. --Ehitaja (arutelu) 14. september 2023, kell 14:13 (EEST)Vasta
Kusjuures selle käesoleva vastuse teavituse sain kellukese juures. Võibolla kaeblemine aitas, muud midagi ei ole konstruktiivset teinud. :) Seda mis on seadistustes paigas ja mis paigast ära, ma dumbjuuserina ei oska ehk hinnata. Mumst on paigas aga paljugimis. BirgittaMTh (arutelu) 14. september 2023, kell 14:26 (EEST)Vasta

Loendi liikme taanet vähendatud[muuda]

[teisaldatud artikli Roos juurest]

Kas sellel viimasel pseudakoorilisel muudatusel oli mingi põhjus, hea v halb, või sigines kogemata ja ma võin tagasi panna nagu enamusel on? :) Et tsitaat algab 1 tärniga (1 punn) ja viite rida kahega (näha peaks olema suurema taandega 1 punn). Süsteem näitab küll viimasel juhul vahest 1 ja vahest 2 punni, aga mumst olgu's nii. Peasi et joondus. Vahepeal ma küll üritasin et 2 tärni asemel panna :* et joondus oleks, aga see tundus veel imelikum. Las Süsteem näitab kuda tahab, ehk kuidagi lõpuks hakkab näitama nagu vaja. BirgittaMTh (arutelu) 15. september 2023, kell 19:05 (EEST)Vasta

Kui tsitaat juhtub olema selline, kus laused või repliigid algavad igaüks uuelt realt (me siis paneme kooloni sinna algusse, et see tüpograafiliselt niimoodi juhtuks), siis näeb kaks tärni seal autori nime ees väga jäle välja. Nii et neil juhtudel on esteetilistel põhjustel üks, palun ära paranda seda ühtlaseks, muidu on ebaesteetiline. --Pseudacorus (arutelu) 15. september 2023, kell 19:14 (EEST)Vasta
Märkus: ma ei tea, kuidas teistes brauserites on, selliste detailide kuvamine erineb, aga Chrome'is on täpselt nagu Ps ütles. --Ehitaja (arutelu) 15. september 2023, kell 21:48 (EEST)Vasta
Vat ma mõtlesin alguses samati, et 2 punni autori nime ees näeb väga kole välja. Aga siis mõtlesin et äkki ainult mina näen ja minu vana läpakas ja vana tulirebane näitab nii, või midagi, ja teised näevad ilusasti, sest enamus juhtudel kui on autori nime ees st viite real lähtetekstis kirjas 2 tärni, siis näitab valmis visuaalis ilusti 1 punn taandega. Et siis masinate mäss v mis? Ja teatavasti inime massina vasta ei saa? :) Aga see, kui vaheldumisi on samal lehel viite rida taandega ja taandeta, tsitaadiga võrreldes, see on kah vähemalt sama kole. Mumst. Et kasma siis võin seda viite rea tärni-punni joondada-taandada kooloni abil? (Nagu siin praegu "Roosi nime" järelkirja viite juures.) Näis töötavat. Kuigi pentsik. Visuaalis vahetpole. (Oot, kas see, kui mitme visuaalse punnina paistab 2 lähteteksti tärni, oleneb sis sellest, mitu rida tsitaat on? Lõiku. Et oleneb sellest, kas tsitaadi sees on kooloniga taandeid. Fastsineeriv…) BirgittaMTh (arutelu) 16. september 2023, kell 14:23 (EEST)Vasta
Kuna iga brauser (ja seadmetüüp) joonistab htmli detailides natuke isemoodi, sh just taanete ja loendite ja vahel ka joondamise asjus, ja kogu see kupatus ei ole alguses teksti ilusaks ja püsivaks küljendamiseks mõeldud, siis ongi nii, et kõike korraga hästi ei saa. Kas logiseb üks asi või teine. Oleme formaatidega mänginud ja praeguse juurde jäänud, sest see tundus pikapeale parem kui teised. (Nüüd ei viitsiks enam kõike ümber ka teha, puhas käsitöö ju.) Kui tuleb idee, mismoodi märgatavalt paremini saab, siis võib alati arutada. Ent enamikku alternatiive me vist oleme juba proovinud ja leidnud, et neil on omad vead (mis alati ei pruugi kohe silma torgata). --Ehitaja (arutelu) 17. september 2023, kell 01:24 (EEST)Vasta

Paar näidet ka.

(vahepealkiri et oleks mugavam näiteid vaadata lähtetekstina)[muuda]

(nr 1)

  • tsitaat tsitaat
    • tsitaadi allikas

(nr 2)

  • tsitaat tsitaat
tsitaat tsitaat
  • tsitaadi allikas

(nr 3)

  • tsitaat tsitaat
tsitaat tsitaat
    • tsitaadi allikas


[nr 2 ja 3/4]

  • tsitaat tsitaat
tsitaat tsitaat
  • tsitaadi allikas


(nr 4)

  • tsitaat tsitaat
tsitaat tsitaat
  • tsitaadi allikas
    • märkus tsitaadi või allika kohta

(nr 5)

tsitaat

  • allikas

(nr 6)

tsitaat

    • allikas

(vahepealkirjaga osa lõpp)[muuda]

Ja kui jätta ainult üks vaherida, siis vähemalt minu brauseris vajuvad tsitaadid üksteisele liiga selga, silm ei tee kohe vahet. Kolm on jälle paljuvõitu. --Ehitaja (arutelu) 17. september 2023, kell 01:27 (EEST)Vasta

Ja muide, vaata seda lehte naljaks siis Internet Exploreris ja Edge'is ja Firefoxis ja Chrome'is ja telefonibrauserites ja kui kuskil näed, siis Linuxi vms all. Silmad hakkavad virtsavett jooksma. --Ehitaja (arutelu) 17. september 2023, kell 01:28 (EEST)Vasta
Ma vaatan Firefoxis ainult, sest inimese silmad on 1 kõigekallim vara mailma pial. :) Ja ma näen kah et kui on lähtetekstis paljalt 1 tühi vaherida siis visuaalis pole ühtki. 2 on normaalne, eraldi allikatest tsitaatide vahel. BirgittaMTh (arutelu) 17. september 2023, kell 11:56 (EEST)Vasta
Konsensus näib olevat, et 2 punni on kole. Ja nr-d 3 ja 6 on maas. Niiet paratamatult jääb selline armas ebamäärasus :( et mõnel lehel on nr 1 ja nr 2 mõlemad ja tekib visuaalne joondumise dissonants. Või on ainult nr 2 ja ei teki. nr 4 ma olen vist üritanud lahendada hoopis sel teel, et märkused ehk tekst, mis on vajalik, kuid pole ei tsitaat ega viide, on seal kuskil, nt viite järel nurksulgudes. Kuivõrd see jälle omi teh probl ei põhjusta. Aga palun nüüd hääletada variandi nr 2 ja 3/4 üle. Et ega keegi ei solvu, kui neis artiklites, mis mulle näppu satuvad, aga ülejäänutes mitte, ma selle juurutan, punnide ja joondumiste dissonantside vältimiseks? Ohjah … ja kuidas see teistes brauserites paistab, peale tulirebase? BirgittaMTh (arutelu) 18. september 2023, kell 12:31 (EEST)Vasta

Kodustuslik karjandus[muuda]

Mul on hirmus kiusatus toda loendit formaatida. Et oleks normaalsed loendid ja autorinimed välja kirjutatud ja tõlkijad lisatud ja siis kõik nimed lingitud, sest nii näeb, mis on punane ja mis vähemalt mingil kujul olemas. Kiusatus on ilmselge märk, et ma peaksin kohutaval kiirusel tegema tööd, mida inimesed ootavad ja küsivad, ja mul on juhe koos. --Ehitaja (arutelu) 19. september 2023, kell 12:31 (EEST)Vasta

See on tavaliselt see koht, kus keeletoimetaja (vms tööinime) jooma läheb. :) Aga kui vähegi võid, ära praegult formati siin mul midagi, see oli lihtsalt koht kuhu korraks need asjad kleepida, natuke hinge tõmmata, ja siis vaatame. (Ja ma pean tegelt kah tegema hoopis tööd, mille eest saab seda mida rikub koi ja rooste. Oeh.) BirgittaMTh (arutelu) 19. september 2023, kell 12:39 (EEST)Vasta

Mihkel Tiks[muuda]

Tegelikult võiks kõik isikuartiklid alata ikkagi klassikalises vormis definitsiooniga ("X (sündinud ...) on ...") ja sisaldada järjestusmalli ({{JÄRJESTA:perenimi, eesnimi}}), mis paneb nad kategooriates õige koha peale. Vikipeedia puhul ei ole parameetrit ("|...") tarvis, kui artikkel on vikis sama pealkirjaga, parameetrivõimalus on puhuks, kui artiklipealkirjades on mingi erinevus. Ma võin muidugi käia ise kõik isikuartiklid üle ja selliseid nurki klattida, aga ma olen märksa rõõmsam, kui seda tegema ei pea, sest mul on natuke muudki tegemist. Palju kergem on teha need asjad korda kohe artikli sünni järel, sest hiljem on väga nadi välja otsida, millises artiklis midagi sellist ei ole. --Ehitaja (arutelu) 29. september 2023, kell 00:29 (EEST)Vasta

Mida kõike ei õpi, kui talvel ei maga. :) Tegelt oligi mul koguseaeg surmahirm alustada uut artiklit, sest kindlapeale on midagi valesti. (Ma ei tea, kus mu silmad olid, et sisujuhendis seda järjestamise malli ei näinud. Sageli kasutatavate mallide rubriigis ei näinud, sest ei olnud.) Aga kas liiga vikipeediaks kätte ära ei lähe, kui isikuartiklilt alati klassikalises vormis alata? Ega ma tõsiselt ei vaidle, vaatan lihtsalt, nagu mul seni vikitsitaatidest on mulje jäänud, et need lõbusad definitsioonid ja. Ja siis vist jäi mulje, et kui tarblane info on olemas, isiku kohta, et ta sündis, elas ja suri, enam ma temast ei tea, aga ta oli, et siis pofik mis järjekorras täpselt. Klassikalisel vormil ja definitsioonil on omad vaieldamatud eelised muidugi. Ja vat neid seostamisi kõigi vikimeediate ja asjadega, neid ma ei tee. Korra proovisin, kõrvetasin näpud, ja aitab. Kui see on väga oluline, ma parem enam ei tee uusi artikleid. BirgittaMTh (arutelu) 29. september 2023, kell 09:54 (EEST)Vasta
Seostamistega võin ma kah tegelda või keegi muu ja hiljem, sest selle, kui artikkel Wikidataga seotud ei ole, leiab üles. Aga järjestusmalli puudumist biograafias ühegi otsinguga ei tuvasta (või vähemalt mina ei oska). Tegelikult on isikuartiklite sidumine Wikidataga enamikul juhtudel ka väga lihtne, kui seal kirje üldse on, v.a üksikud juhud, kus on nimekaimud. Kõigi muude artiklite sidumine võib keerulisem olla. Tegelikult oleme deffide puhul klassikalisest vormist igal pool nii palju kinni hoidnud, et oleks "X on..." paigas ja edasi võib siis minna, nagu läheb. Inimeste asjus ma küll olen ka konservatiivsemalt lähenenud enamasti, kuigi mitte alati. Sünd enne surma jne. Eludaatumeid oleme püüdnud ikka läbivalt esitada kas või sellepärast, et meil on need sageli kontrollitumad kui kuskil mujal, ning teistes vikiprojektides, sh WDs, esineb massiliselt vigu. Vahel on need ka isikusamasuse tuvastamiseks olulised. --Ehitaja (arutelu) 4. oktoober 2023, kell 20:03 (EEST)Vasta

Viitamine allikale näiteks teema-artiklis[muuda]

Sisujuhendist:

Kui teose andmed on autori lehel pikemalt kirjas, ei pea mujal iga kord kordama selle avaldanud kirjastust, ilmumiskohta ja trükki ("8. trükk, Tallinn: Eesti Raamat"), kuid aasta peaks siiski olema, et lugeja ei peaks otsima tsitaati asjatult väljaandest, kus see kirjakoht on hoopis teisel leheküljel või on toimetaja selle sootuks välja jätnud.

Lakoonia elanikud vastasid: "Kui." :)

Ja: "Ei pea, aga võib, eksole?"

(Sest siis ei pea lugeja üldse kuskilt midagi otsima nagu emerson, vaid võib võtta sellesama tsitaadi "mujalt", nt teemalehelt ja lennata. Kui seal on viide vormis: autor, pealkiri, tõlkija, koht, kirjastus, aasta, lk nr.)

BirgittaMTh (arutelu) 29. september 2023, kell 10:09 (EEST)Vasta

Muide, kui Lakoonia elanik üritas mitte lisada teemalehel tsitaadile allikaviidet, st ilmumiskohta ja kirjastust ja üritas neid vaadata autori v teose lehelt, siis neljal viiel korral neljast viiest vaatamisest ei olnud sealgi. :) Mis statistiliselt pole muidugi nimetamisväärne, aga. :) BirgittaMTh (arutelu) 6. detsember 2023, kell 23:13 (EET)Vasta

vene naiskirjanik[muuda]

https://en.wikipedia.org/wiki/Yana_Vagner BirgittaMTh (arutelu) 4. oktoober 2023, kell 15:05 (EEST)Vasta

https://et.wikipedia.org/wiki/Jana_Vagner --Ehitaja (arutelu) 4. oktoober 2023, kell 19:58 (EEST)Vasta

Soovitusi kohustusliku soovitusliku kirjanduse asjus[muuda]

Jaan Rannap, "Viimane valgesulg", Tallinn: Pegasus, 2016; Tallinn: Eesti Raamat, 1978

BirgittaMTh (arutelu) 12. oktoober 2023, kell 12:37 (EEST)Vasta

Digiteerimisest raamatufailidesse[muuda]

Kas Sa oled otsinud, mis neist kohustusliku kirjanduse asjadest meil juba digitud on? Osa on. Ehk oleks tööplaani mõttes praktiline lisada igaühe taha märkus, kas see on meil digituna võtta või tahab alles digimist? Siis saan mina ajapikku digimise käigus sellest lähtuda (kõike kohe ei saa, aga natukehaaval ikka edeneb) ja Sul endal (või teistel, kel iganes) on ka hea vaadata, et näe, selle läbitöötamine läheb vast ladusamalt ja seda ma hirmsasti tahaks, järelikult võib nügida, et kuule, digitont, võta nüüd see tööjärje etteotsa. --Ehitaja (arutelu) 6. detsember 2023, kell 22:56 (EET)Vasta

Niipalju tean, et "Saja rahva lugudest" on olemas ainult "Ukraina muinasjutud" :) Muudest pole kindel. Mõned asjad on mul omal koduses raamatukogus olemas ja mõned Jõelähtme külaraamatukogust määramata ajaks. Niiet digimise prioriteedid oleks ehk siis need, mida pole. Näiteks… ei, "Väike nõid" on raamatufailides täitsa olemas. Vaatan siis. BirgittaMTh (arutelu) 6. detsember 2023, kell 23:09 (EET)Vasta
Kui otsida kaustast sõna "muinasjutte", nagu see tolle sarja raamatute pealkirjades on, siis esimese hooga näen ma ukraina, eesti ja tiibeti. Ei mäleta kindlalt, kas on veel midagi, aga minu meelest oli justkui ka dungaani. Vb midagi veel. --Ehitaja (arutelu) 7. detsember 2023, kell 05:01 (EET)Vasta
Jah, dungaani, itaalia, mongoli ja itelmeeni on veel. --Ehitaja (arutelu) 7. detsember 2023, kell 05:02 (EET)Vasta
Tore. Ma hakkan 12. klassist peale ja nendele, mida ma ei leia digifailidest, panen selle ‽ krõnksatrulli interrobangi (kes oleks võinud arvata…) ette. Kui ma eksin, või kui tekitad digikoopia, siis kustuta maha. Sobib?
Aga praegu ma pean tegelema Sirje Salu loominguga, st toimetama. Kogu kvoodifeminismi juures… ei usu, et tema vääriks eraldi lehte. Teisest küljest: nii õudne kui nt mõni Helju Pets tan'dkah ei ole, seevõrt, et on lihtne pretensioonitu andetus, Pets näis nagu kirjandusele pretendeerivat ja seega on õudsem. Noja just see puhas õudus… ehk, miks mina pean üksi kannatama selle all! Las teised ka loevad, vähemalt valitud lõike. :D BirgittaMTh (arutelu) 12. detsember 2023, kell 13:31 (EET)Vasta
Ma ütleks, et need väljavõetud jupid on Petsil täitsa tsiteeritavad, no nii üldjoontes ja sõltuvalt kontekstist. Salust ei tea ma midagi. Kui leiad mõne eriti markantse paiga, võid ju välja kirjutada, siis ei pea keegi teine ennast ohverdama. Väga kohutavaid autoreid ma üldjuhul pole küll ette võtnud, ent vahel juhtub ja kui juba käes on... --Ehitaja (arutelu) 13. detsember 2023, kell 01:56 (EET)Vasta
Vat kuidas elu on sind ikka hellitanud :D kui oled pääsenud Sirje Salu toimetamisest. Nad maksavad mulle ekstra peale terviskahjustava töö eest. Paar kohta, vist Daam ja Nõid esimesest jaost panin kirja. Aga, nagu ütleb Jüri Liiv (muidugi ei ole see tema algupärand): need on vaid meepiisad tõrvatünnis ("Suur rohepesu käsiraamat", Tallinn: Hea Lugu, 2023, lk 286). Huvitaval kombel annab kerge guugeldamine "Sirje Salu" muusääs küll tulemuse https://et.wikiquote.org/wiki/Kasutaja:Ehitaja/Kalender aga mitte neid vikitsitaate endid. Sünnipäeva ma saan ehk kirjastusest välja uurida, kui nad pole allkirja andnud, et daami vanust ei reeda. BirgittaMTh (arutelu) 13. detsember 2023, kell 11:34 (EET)Vasta
Minu kogemust mööda ei tasu mitte ükski toimetamistöö vaeva ära. Tõlkimisega on hinnavahe kohutav ja tõlkiminegi on mõttetult odav. --Ehitaja (arutelu) 13. detsember 2023, kell 14:19 (EET)Vasta

Muide, Onegin on digitud osaliselt. Ma ei tea, kuidas seda markeerida. "Stepihunt" on, ma ei viitsi praegu kontrollida, kas tervenisti ja kui hästi. Bornhöhe jutustustest ma võtsin millalgi üles enam-vähem kõigi väljaannete sisukorrad ja lisad, nii et biblio jms peaks seal failis olema ("Bornhöhe jutustused eri väljaandeis - sisukorrad, märkused, järelsõnad"). Heiti Talviku "Legendaarne" on digitud, aga Talvik on ka vaba. Durrelli "Minu perest" on nopped. Mingid Lindgreni Blomkvistid on digitud, aga nende eri väljanded on kah segased, nii et kontrolli, millised.

Kesse siin jama ajab? Stepihunt on jummala korralik, sest oli vaja eelkäijate laga koristada. Durrelli nunnu perekond ja muud loomad on tervenisti. --Pseudacorus (arutelu) 20. detsember 2023, kell 23:55 (EET)Vasta
"Mäeküla piimamees" ja muu Vilde on vaba, saadaval mujaltki, meie ei pea digima, kui just järelsõnu vms ei taha. Samamoodi nt Richard Roht, Richard Janno, Jüri Parijõgi... Vb võiks sellised asjad kuidagi eraldi markeerida, mis ei ole meie kogus, kuid on vabalt saadaval mujal. Mõned sellised asjad ma olen ka meile tarinud, et oleks ühe otsinguga leitav, ning mõni on mujalt saadav vaid OCRita, nii et olen teinud OCRi, aga üldiselt kõike ei jõua.
Mitu asja nimekirjast on juba töös, ilmselt peaksin eraldi mainima, kui üles saavad, sest kesse jaksab kogu aeg kontrollida, kas midagi on juurde tulnud.
Preussleri nime minu meelest ongi eri väljaannetes kirjutatud erinevalt. Häda ja viletsus.
Reisikirja soovitust küsi Evalt.
Luulekogusid 11-aastastele? Seal tuleb vist kah arvestada stereotüüpidega, st ühtedele Eno Raud ja Kalju Kangur, teistele Heljo Mänd ja Leelo Tungal vms. Mina ei tea, mis normaalsed lapsed loevad, mina lugesin selles vanuses Brechti.
Ee... seal lehe alguses ei ole legendi, mistõttu ma hakkasin alguses lisama millelegi seda krõnksu märgiks, et on juba tehtud, ja siis hakkas tunduma, et äkki see tähendab, et ei ole tehtud. Midagi ei saa aru. Ma siis kindluse mõttes ei salvesta oma muudatusi. Martinaitise "Käed" igatahes on, tollest ma hakkasin peale. --Ehitaja (arutelu) 20. detsember 2023, kell 01:32 (EET)Vasta
Pole viga. Ma süsteemi mõttes hakkasin panema krõnksu kõigile, mida ma ei leia raamatufailidest, see igakord ei tähenda, et peab kindlapeale olema. Aga kus on Ottfried Preussler kaanel? Peab neile ütlema :) BirgittaMTh (arutelu) 20. detsember 2023, kell 10:07 (EET)Vasta
Mina lugesin umbes 11-aastaselt Tammsaare "Juuditit" ja Aadu Hindi "Tuulist randa" ja Hajameelse Magistri seiklusi (V. Ljovšin); luuletusi ei lugenud u järgnevad 10 aastat põhimõtteliselt, sest lasteluuletused olid tobedad (ei osanud absurdi võlu hinnata selles eas, ma ütlen, proosaline iga) ja tekitasid sisemise vastumeelsuse mistahes teksti vastu, mis oli paigutatud lühikeste ridadena ja stroofidesse. Kui kästi midagi pähe õppida, siis sellest muidugi ei pääsenud, aga ega mingit poeesia-armastust ka ei tekitanud. BirgittaMTh (arutelu) 20. detsember 2023, kell 15:41 (EET)Vasta
Legend:
Ma hakkan 12. klassist peale ja nendele, mida ma ei leia digifailidest, panen selle ‽ krõnksatrulli interrobangi (kes oleks võinud arvata…) ette. Kui ma eksin, või kui tekitad digikoopia, siis kustuta maha. Nüüd on mul kõik üle käidud.
"Sõda ja rahu" on ju küll. --Ehitaja (arutelu) 20. detsember 2023, kell 23:37 (EET)Vasta
I ja II on, aga III ja IV? Oota… sa tahad öelda, et seal failis, mis algab I-II kaanepildiga, on tegelt kõik 4 sees? Sel juhul, kuidas ma leian, kus algab III köide/jagu? Otsing III raamat ei tööta. BirgittaMTh (arutelu) 21. detsember 2023, kell 10:57 (EET)Vasta
Digitud on kahes köites väljaanne - ja need on ühes failis koos. --Pseudacorus (arutelu) 21. detsember 2023, kell 13:48 (EET)Vasta
Tähendab: jah, kõik 4 on selles ühes failis. Kuidas ma leian, kus algab III rmt, ja IV? BirgittaMTh (arutelu) 21. detsember 2023, kell 16:23 (EET)Vasta
Kirjas ei ole? --Ehitaja (arutelu) 22. detsember 2023, kell 23:50 (EET)Vasta
Kirjas ei ole. Ma olen sellest hiidfailist juba kümneid tsitaate pidanud teisel otstarbel välja peilima, asi käib üldiselt rehkendamise teel. Kui ikka liuguriga allapoole sõidad, aga leheküljenumbrid on kahtlaselt pisikesed, siis oled teises pooles. Ja teise ja neljanda neljandiku peal võib orienteeruda nt peatükinumbrite järgi. --Pseudacorus (arutelu) 22. detsember 2023, kell 23:57 (EET)Vasta
Selge pilt, ütles Vallesmanni Arvo. BirgittaMTh (arutelu) 23. detsember 2023, kell 16:10 (EET)Vasta

Naised[muuda]

BirgittaMTh (arutelu) 31. detsember 2023, kell 12:05 (EET)Vasta

Mis nendega on? Osa on mul kalendris kirjas ja Behn on tehtudki. --Ehitaja (arutelu) 31. detsember 2023, kell 15:40 (EET)Vasta
Midagi ei ole nendega. Või siis ma ei tea et oleks. Kohtasin neid juhuslikult ja panin oma tarbeks nimed kirja, et meeles oleks, igaks juhuks. :) BirgittaMTh (arutelu) 31. detsember 2023, kell 19:20 (EET)Vasta

Juhuks, kui igav hakkab[muuda]

Kopisin Vikipeediast Piibli raamatute loendi. Iseenesest oleks jube kena, kui meil nad kõik kaetud oleksid. Sealt saaks igavese hulga uusi märksõnu ka arendada. --Ehitaja (arutelu) 14. jaanuar 2024, kell 18:22 (EET)Vasta

Tänan, hetkel ei kurda :) Ideel on muidugi jumet. Mis sa arvad, kas peaks lisama info mõttes ka rahvusvahelises pruugis käibivad ladinakeelsed nimed? Vähemalt Moosese. Pealkirjad. Genesis jne. BirgittaMTh (arutelu) 15. jaanuar 2024, kell 12:11 (EET)Vasta
Ladina nimed kuluvad ka ära, aga kuidas, kas lausa lehe pealkirjas? --Pseudacorus (arutelu) 15. jaanuar 2024, kell 13:14 (EET)Vasta
Ei ole vaja; aitab kui pealkirja all, et 'tuntud ka' või midagi. N-ö katoliiklikes keeltes ongi Moosese raamatute pealkirjadeks ld k nimetuste tõlked, siis on lihtsam ka nendes orienteeruda, tuleb lihtsalt nt leedu keelest tagasi ladina keelde tõlkida :D Inglise kui kultuurkeeles on nigunii ladinakeelsed. Vbla puritaanidel mitte, ma neid palju ei tunne. BirgittaMTh (arutelu) 15. jaanuar 2024, kell 13:50 (EET)Vasta
Inglise "kultuurkeeles" on pooled raamatunimed arusaamatud. Ma pean alatasa endale meelde tuletama, et kes olid John, Jack, Tom ja Tim.
Muude lõbustuste rubriigist on kirjanduskaustas nüüd Solaris (kehvapoolne OCR, aga sõja aeg, paremat pole) ja hulk muud nodi, sh koolikirjandust. --Ehitaja (arutelu) 16. jaanuar 2024, kell 15:57 (EET)Vasta
"Nimed marmortahvlil" III? See on ainuke, mida ma külaraamatukogust ei saanud. I, II ja IV on enamvähem üle käidud. Tähendab, tsiteerimisväärilist on neiski veel, aga olemasolevad tsitaadid on parandatud ja leheküljenumbristatud. Kooliraamat vist on küll ainult I või mis? BirgittaMTh (arutelu) 17. jaanuar 2024, kell 12:09 (EET)Vasta

NMT3 on kaustas olemas ja hunnik muud ka, nt Gailiti "Isaste maa". Panin mingid märkmed loetellu, aga võimalik, et midagi jäi kahe silma vahele ja vastupidi, kontrolli igaks juhuks üle ja sirvi niisama uuemaid lisandusi. --Ehitaja (arutelu) 17. juuni 2024, kell 23:12 (EEST)Vasta

Aga nüüd on juba natuke liiga põnev. Miks ma näen oma kasutajalehel nüüd ainult I klassi kirjandust? Kui muutma hakkan, siis seal kastis on kõik näha, aga eelvaates jälle ainult I klass. Ma igaksjuhuks ei muutnud sis midagi praegu. BirgittaMTh (arutelu) 18. juuni 2024, kell 09:17 (EEST)Vasta
Aru käes. Keegi oli pannud oma märkused "Digitud jne" nähtamatuse algusmärgiga, aga lõpumärki ei olnud, ja siis see nähtamatus kehtis tollest algusmärgist kuni kasutajalehe lõpuni. Mumst pole vaja siin midagi nähtamatuks panna, kui vaja, võib rahulikult nähtavalt juure kirjutada. -- Aga mul jättis süda löögi vahele kui paistis, et 90% tööd läinud on. :) Kusjuures siin näib lisaks olevat mingi kala matrixis, sest loogiliselt peaks nähtamatus kehtima üksuse lõpuni, nt ainult I kl lõpuni. – ? BirgittaMTh (arutelu) 18. juuni 2024, kell 11:45 (EEST)Vasta
"Saladus on lahendatud - see polnudki spioon!" (A. Lindgren) --Ehitaja (arutelu) 19. juuni 2024, kell 21:18 (EEST)Vasta