Arutelu:Hea meremeeste hoidja

kes on raamatu autor? mis aastal ilmus? lehekülge, kus tsitaat oli, ei ole ehk vaja kirja panna, kui just ei panda kirja, mis aasta trükist see lehekülg on. Avjoska 29. juuni 2007, kell 11:32 (UTC)

Tuleks panna mõlemad, nii lehekülg kui ka aasta ja trükk. See võib tulla muidugi suure üllatusena, aga tekste toimetatakse. Vahel muudab teksti autor, vahel toimetaja, vahel juhtub midagi muud. Viite täpsus võib olla oluline. --Ehitaja (arutelu) 24. veebruar 2020, kell 13:30 (EET)

See siin on siis üks teine "Hea meremeeste hoidja" kui see "Hea meremeeste hoidja", mis on ilmunud väljaandes "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk", 1968? Viimane Mihkli monoloogidest. Tähendab, ilmselt siis selle monoloogi pealkiri on laenatud jutukogumikule; mul pole siinviidatuid käepärast ja tekstid ka ei tule tuttavad ette. Aga muidu ma üldiselt kergelt eelistaks, et oleks teosed koos autori artikli all. Kui just ei ole nii mahukas teos nii paljude tsitaatidega, et liiga ebaülevaatlikuks läheks. Siin vist seda hirmu ei ole? BirgittaMTh (arutelu) 14. mai 2023, kell 22:05 (EEST)

Ma arvan, et see on nüüd see koht, kus lehe sisu tuleks Smuuli alla kolida, sest tõesti, see on kogumik, ilmunud pärast Smuuli surma, meelevaldne pealkiri ühelt monoloogilt - selle pealkirjaga lehte ei ole minu arvates vaja. Esialgu võib selle kui viitamata tsitaadid Smuuli lehe arutellu panna, kuni normaalsed viited külge saab. --Pseudacorus (arutelu) 14. mai 2023, kell 22:36 (EEST)

Põrgus on eraldi ring inimestele, kes lasevad tekkida mitmel sama autori teosel, mille pealkiri on sama ja sisu erineb. :( --Ehitaja (arutelu) 15. mai 2023, kell 13:48 (EEST)

Aga siis paluks välja selgitada, milline Smuuli tekst konkreetselt see on, sest Smuuli all tuleks nimetada ära ka teos, mitte üksnes kogumik. --Ehitaja (arutelu) 15. mai 2023, kell 13:49 (EEST)

Sain lõpuks kätte selle raamatu, praegu panen siia kirja sisukorra v enamvähem, siis vaatab, kas tõstab ja kuhu tõstab. BirgittaMTh (arutelu) 31. mai 2023, kell 21:15 (EEST)

Ja see tõstatab tekitab küsimuse et kas ehk oleks hea tekitada autori lehele bibliograafia? See kuulub küll loogiliselt pigem vikipeediasse, mitte vikitsitaatidesse, aga. Et kui on 1 teosest mitu trükki, mis pealegi mõnevõrra erinevad, kas pealkirja või muu asjus. Ja nendest asjadest, millest on mitu trükki, — note to self — vaadata, et viitamisel oleks ka ptk kirjas, mitte ainult et lehekülg sellest väljaandest. "Tões ja õiguses" vist on enamvähem. Lennarti hõbevalgendusest on pealkirjaga "Hõbevalge" uustrükk, mis näikse sisaldavat nii "Hõbevalgemat" kui ka üldse autori viimaseid parandusi, vähemalt väidavad nii toimetajad. Leht pealkirjaga "Hõbevalge" on esmatrükist. See pole ammugi kindel et värskeim trükk on parim ega veel ammugim, et kättesaadavaim. BirgittaMTh (arutelu) 3. juuni 2023, kell 16:50 (EEST)

No see on päris levinud, et teosed A ja B pannakse kokku kaante vahele, millele kirjutatakse "A" või "B". Mis tost siis nii väga ikka. Biblio kohta ma vist kuskil ütlesin, et minu poolest lastagu käia, ainult et minu arvates võiks need olla artikli lõpus, mitte alguses, kuna enamik inimesi otsib tsitaadiprojektist oletatavasti (ega me täpselt tea) eelkõige tsitaate, mitte bibliograafiaid. Ehk siis soolane enne ja magustoit lõpus, mh? --Ehitaja (arutelu) 2. juuli 2023, kell 19:17 (EEST)

Minu meelest see praegune lahendus töötab, muidu ma oleks selle lehe maha kustutanud koos paari kärbatanud tsitaadiga, mille juurde polnud märgitud, millisest kogumikus sisalduvast teosest nad võetud olid. --Pseudacorus (arutelu) 2. juuli 2023, kell 19:22 (EEST)