Arutelu:Kevade
Aga grammofon? --Ehitaja (arutelu) 2. november 2020, kell 03:37 (EET)
- On: grammofon. Kui see on see kirjakoht mis vaja. Aga mul on vaja: XXV ptk, see osa, mis nõukogude ajal välja tsenseeriti. Et kui on käepärast tsenseerimata väljaanne, siis võiks selle üleni siin ära tsiteerida? Ja üldse, mul on ainult 1954. aasta oma, mis on muidu ilus, aga leheküljenumbreid ma ei saa selle järgi panna, et vaadaku keegi, kellel on see uuem. Panin ptk numbrid, et lihtsam oleks teistest väljaannetest leida. BirgittaMTh (arutelu) 27. juuni 2023, kell 16:03 (EEST)
- Ee, aga miks ei saa tolle järgi numbreid panna? Põmst me saame panna ühe tsitaadi taha kas või kümne väljaande numbrid, kui tahame. "Kes saab mind üldse keelata? Ka Kuu võin alla neelata!" (Kornei Tšukovski, tsiteeritud viletsa mälu järgi) --Ehitaja (arutelu) 28. juuni 2023, kell 06:33 (EEST)
- Tore. Praegu panin nii, et algusepoole on sis terve rmt täisviide ja tsitaadi juures on lk nr ja aastaarv. BirgittaMTh (arutelu) 21. august 2023, kell 12:06 (EEST)
Žanri küsimus[muuda]
Ma ei tea, äkki on romaani definitsioon uuemal ajal muutunud? Minu ajal oli "Kevade" veel jutustus, kindlapeale mitte romaan. BirgittaMTh (arutelu) 26. juuni 2023, kell 11:11 (EEST)
- Tõmban praegu 'romaani' maha, eks pärast vaata. BirgittaMTh (arutelu) 27. juuni 2023, kell 14:48 (EEST)
- Minu mäletamist mööda on seda teost tituleeritud eri väljaannetes ja aegadel erinevalt. Ega romaani ja jutustuse vahel mingit selget piiri olegi, mõlemad on ebamäärased. --Ehitaja (arutelu) 28. juuni 2023, kell 06:33 (EEST)
- "Teistest eepika žanridest eristab r-i kujutamisrütm ja sisemise struktuuri keerukus." "romaan", ENE, 6. kd, Tallinn: Valgus, 1974. Kuskil kirjandusõpikus võib veel häid definitsioone olla. Ma umbes mäletan kirjandustunnist, et romaanis peab olema mingi puänt ja areng. Aga kui lihtsalt voolab, kirjeldus, siis on jutustus, isegi kui on pikk nagu pühadevahe. :) Kirjanduslik tase ega maht ei ole oluline kriteerium, kuid tõsi, žanri piirid võivad olla ebamäärased. BirgittaMTh (arutelu) 21. august 2023, kell 12:26 (EEST)
- Mh, ma selliseid deffe liiga tõsiselt ei võtaks. Puänti ja arengut omistati ka novellile, ometi leidub novelle, kus pole kumbagi. Kirjeldavaid romaane on massiliselt. Küsimus on, mida sellises halvustavas tõlgenduses kirjeldavuseks peetakse. Või ka mida "sisemise struktuuri keerukus" üldse tähendab. Kas Coelho või Tohvri romaanidel on "sisemine keerukus"? Ja mis pagana asi on üldse "kujutamisrütm"? Bleh. --Ehitaja (arutelu) 22. august 2023, kell 00:16 (EEST)
- "Teistest eepika žanridest eristab r-i kujutamisrütm ja sisemise struktuuri keerukus." "romaan", ENE, 6. kd, Tallinn: Valgus, 1974. Kuskil kirjandusõpikus võib veel häid definitsioone olla. Ma umbes mäletan kirjandustunnist, et romaanis peab olema mingi puänt ja areng. Aga kui lihtsalt voolab, kirjeldus, siis on jutustus, isegi kui on pikk nagu pühadevahe. :) Kirjanduslik tase ega maht ei ole oluline kriteerium, kuid tõsi, žanri piirid võivad olla ebamäärased. BirgittaMTh (arutelu) 21. august 2023, kell 12:26 (EEST)
- Minu mäletamist mööda on seda teost tituleeritud eri väljaannetes ja aegadel erinevalt. Ega romaani ja jutustuse vahel mingit selget piiri olegi, mõlemad on ebamäärased. --Ehitaja (arutelu) 28. juuni 2023, kell 06:33 (EEST)
Fännfik[muuda]
Kui allikat ei leia, võtan maha. Aga ma raudselt lugesin seda kuskilt lehesabast. Neid nalju, NATO-teemalisi ja muid, "Kevade" ainetel. BirgittaMTh (arutelu) 27. juuni 2023, kell 18:10 (EEST)
- Ma täitsa usun, olen ise kah palju asju elu jooksul lehesabast lugenud. Paljud inimesed lugesid terveid romaane, Vildet näiteks. --Ehitaja (arutelu) 28. juuni 2023, kell 06:33 (EEST)