Arvo Sirendi

Allikas: Vikitsitaadid

Arvo Sirendi (sündinud 4. aprillil 1939 Siuge külas Kuimetsa vallas Harjumaal) on eesti põllumajandusteadlane ja poliitik.

Arvamused[muuda]

  • Käima peal oleme me pikka aega olnud, nüüd hakkab aeg koalitsiooni sünniks kätte jõudma ja hea oleks leida tubli ämmaemand.
    • Arvo Sirendi koalitsiooni moodustamisest. ETA, vahendas Sõnumileht: SL, nr. 33, 9. veebruar 1996
  • On küll humaansem saata kurjategijaid Rummu täiendõppustele, kuid mõtet sellel pole. Samas ei arva ma, et kättemaks surmanuhtluse näol kuritegevust vähendab.
    • Arvo Sirendi, Maaliidu esimees surmanuhtlusest 1996.[1]
  • Peale kütuseaktsiisi tõstmise on veel rahaallikaid ja üks neist on kaitsetollid. Kaitsekulutuste suurendamine tingimustes, kus meie sõduril puudub kodumaine toit, ei ole eriti otstarbekas. Püssirohi pole üheski sõjas olnud olulisem kui leib.
    • Arvo Sirendi kaitsekulutuste suurendamisest 9. oktoobril 1996. [2]
  • ...Eesti krooni tugevus on täielik rahavõim pluss kõigi lolluste täielik salastatus.
    • Maaliidu esimees Arvo Sirendi. Maaleht 1. mai 1997
  • Eesti Panga nõukogu on kui mingi punt.
    • Maaliidu esimees Arvo Sirendi 1997. [3]
  • See, et rahal on Reformierakonna esimehe allkiri, ei tee Eesti raha erakondlikuks rahaks.
  • Kui halba mitte meenutada, siis on kõik alati hästi! Ja lõpuks. Mis mõte on riigikontrollil ja tema poolt avastatud puuduste loetelul, kui viimast täielikult ignoreeritakse ja isegi selle arutelu peetakse ülearuseks?
    • Maaliidu esimees Arvo Sirendi: "Eesti Pank, täiesti salajane." Sõnumileht: SL, nr. 220, 23. september 1997 lk.6
  • Põllumajanduse ajalugu on inimkonna pärisajalugu või kõige olulisem osa sellest. See on inimliku loova töö ajalugu, mis selgelt eristub sellest ebainimlikust ajaloost, mis kirjutab ajaloo sisuks peaasjalikult brutaalsed sõjad, purustused ja vägivalla. Põllumajanduse ajalugu on inimese ellujäämise, mitte tema tapmise ajalugu. See on põhiliselt see osa ajaloolisest ajast, mil sõja purustused taastati, loodi uus tasakaal ning inimkonna häbiks ka reservid ja valmisolek uuteks sõdadeks. Põllumajanduse ajalugu on inimkonna ajalugu Maal, kus seda ei oldud küll algselt valmis vastu võtma ning ära elatama miljardeid asukaid, ent kus olid lähte-eeldused nii selleks kui ka teiseks siiski olemas.

Viited[muuda]

  1. Merike Lees: "Riigikogu surmanuhtlust ilmselt ei kaota." Sõnumileht : SL, nr. 39, 16. veebruar 1996
  2. Kärt Karpa: "Eelarve kõigutab valitsusliitu." Eesti Päevaleht, nr. 234, 9. oktoober 1996 lk.1
  3. "Maaliit tahab uut Eesti Panga nõukogu". Äripäev, 6. veebruar 1997
  4. Eesti põllumajandus XX sajandil. I köide. Tallinn 2006. Lk 359

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel