Eesti president

Proosa

• Põhiseaduse järgi on Eesti riigikaitse kõrgeim juht president. Mõningase hämmeldusega lugesin hiljuti ajalehest, et peaminister on enda peale võtnud riigikaitse juhtimise ülesande ja on tõotanud täita julgeolekuvaakumit meie partnerriikide abil. Taas olen sunnitud meelde tuletama lihtsat põhimõtet: Eestile on kombeks üks president korraga.
  • Lennart Meri, Vabariigi President teise tegevusaasta künnisel, Eesti Televisioon, 7. oktoober 1993

• Eesti Vabariigi president on õiglane president ka kõigi nende suhtes, kes Eesti kodanikud pole.
  • Lennart Meri teleesinemises, cit. via: EPL, 4. oktoober 2001

• Eesti ajakirjandus on suuresti maha maganud selle suure ideoloogilise pöörde, mille Eesti presidendi institutsioon on Kersti Kaljulaiu ajal läbi teinud, ja pole suutnud mõtestada neid olulisi uusi teemasid, mille Kaljulaid on jõuliselt meie avalikku debatti toonud, olgu selleks sooline võrdsus, sotsiaalne õiglus või rahvusküsimus. (lk 34)
  • Eneken Laanes, "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009

• Laulupeo päev on parim päev olla Eesti president.
  • Kersti Kaljulaid "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv" Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

• Presidendi roll Eestis on tasakaalustada erinevaid võime ja kuulutada välja seadusi, aga ka näiteks anda kaitseväelastele auastmeid. See on suhteliselt tseremoniaalne ja igapäevaelu otsustamisest kõrvalseisev roll. Iga president otsustab ise, millega ta tahab süvitsi tegeleda.
• [T]egelen ise sellega iga päev, et meenutada Eesti inimestele, et Eesti president on primus inter pares ("esimene võrdsete seas" ladina keeles – Mõnikord), ja et Eesti on riik, kus võim on hästi jagatud. Võimu kontsentreerimist on vaja igal juhul vältida. Need on meie 1930. aastate vigade haavad, mida parandame, tagades seda, et mitte ühelgi isikul poleks väga suurt võimu. Isegi kui see üks isik parasjagu tahaks Eestile kõige paremat, siis puudub garantii, et ka järgmine tahaks. Pean päris tähtsaks ka seda, et Eesti inimesed täpselt ja õigesti tajuksid, et selliseid ootusi ei oleks.
• [K]õigil varasematel riigipeadel oli ette nähtud õigus võtta puhkust. Aga seda puhkust ei saanud välja võtta sellepärast, et seadusandja oli kujundanud olukorra, kus riigikogu esimees peaks loobuma oma riigikogu mandaadist, tulema Kadriorgu asendama riigipead ja riigikokku peaks tema asemele tulema asendusliige. Poleks reaalne niimoodi teha iga kord, kui president võtab kolmeks või viieks päevaks või nädalaks puhkuse.

Seetõttu tekkiski olukord, et paberite järgi ükski president ei puhanud, kuigi tegelikkuses nad muidugi puhkasid, kui oli võimalik võtta vabu päevi.

See seadus muudeti meie palvel ära: nüüd on nii nagu parlamendi liikmetelgi, et president puhkab siis, kui see on võimalik. Seda ei vormistata puhkusena: sa võtad endiselt telefoni, tuled kohe kohale, kui seda on vaja, keegi sind ei asenda. Ja kui töögraafik võimaldab, saab mõned päevad või koolivaheajanädala võtta ka rahulikumalt, nii et igapäevane kontoris viibimine pole tingimata vajalik. Nii on see loogiline ja toimib enamikus riikides maailmas.

• Kersti Kaljulaid "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv" Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)