Vein: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. juuni 2020, kell 22:27

Vein on üldjuhul viinamarjamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook kangusega üle 8 mahuprotsendi alkoholi. Mitmel pool maailmas tehakse veinilaadseid alkohoolseid jooke ka teistest süsivesikuid sisaldavatest produktidest, puuviljadest, riisist, meest jne. Euroopa Liidus on lubatud veiniks nimetada vaid viinamarjadest kääritatud jooki. Teistest algproduktidest joogid peavad olema märgitud kui puuviljavein, kokteil või "muu alkohoolne jook". Eestis tehakse puuviljaveini näiteks õuntest, sõstardest, pihlakatest, rabarberist ja isegi päevalillejuurtest. Viimastel aastatel on Eestis hakatud vähesel määral valmistama ka viinamarjaveini, mille kvaliteet ei küündi aga veel maailmas tunnustatud tasemeni. Euroopa kultuuriloos on veinil oluline sümbolväärtus mitmel põhjusel, eelkõige aga veini kasutamise tõttu kristliku armulaua kontekstis, kus ta sümboliseerib Kristuse verd.

Kui õlut ja mõdu pruuliti kohapeal, siis veini tuli sisse vedada üle mere. See tegi veinist jõukama inimese joogi. Seda üllatavam on siiski Liivimaale sisse veetud veinide hulk, mida võib küll osaliselt seletada Venemaa naabrusega, kuhu seda võidi edasi vedada.
- Marek Tamm "Pildikesi õllerahva kaugemast minevikust" Postimees, 5. juuni 2020

Eesti joogikultuuris on viinamarjaveini lugu muudega võrreldes eriline: ei leidu ühtki teist jooki, millel puuduks kohalik valmistamistraditsioon ja mille tarbimine oleks nii vähene, ent kultuuriline tähendus ja tähtsus sedavõrd suur.
- Inna Põltsam-Jürjo "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal" Tallinn: Argo, 2020, lk 77

Pole veini peale Ungari oma. (=Ükski vein pole Ungari omast parem.)
Nullum vinum nisi hungaricum.
- Keskaegne poola vanasõna

Kes noorele veini annab, see tulele tuld kannab.
Ognia od ognia przydaje, kto młodemu wino daje.
- Grzegorz Knapski, 1632

Veini sünnib Ungaris ja sureb Poolas.
W Węgrzech się wino rodzi, a w Polszcze umiera.
- Wacław Potocki, 1696

Vein on vette vangistatud päikesevalgus.
- Galileo Galilei

Arstidega on nagu veiniga: mida vanem, seda parem.
- Margaret Fuller

Pudelitäies veinis on rohkem filosoofiat kui kogu maailma raamatutes.
- Louis Pasteur (cit. via Geoff Tibballs, "The Mammoth Book of Zingers, Quips, and One-Liners", 2004)

Ilma veinita on sealiha viletsamgi kui lambaliha. Aga veiniga koos on see nii toidus kui ka ravim.
Свинина без вина хуже овечьего мяса. А с вином будет кушанье и лекарство.
- Mihhail Lomonossov, "Liivimaa ökonoomia", 1760

Üksi joodud veinil maitset peaaegu polegi.
- Haruki Murakami, "1Q84", 1. raamat

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 ** [[Inna Põltsam-Jürjo]] "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal" Tallinn: Argo, 2020, lk 77
+* Pole veini peale [[Ungari]] oma. (=Ükski vein pole Ungari omast parem.)
-{{Vikipeedia}}
+* ''Nullum vinum nisi hungaricum.''
+** Keskaegne poola vanasõna
+* Kes noorele veini annab, see [[tuli|tulele]] tuld kannab.
+* ''Ognia od ognia przydaje, kto młodemu wino daje.''
+** [[Grzegorz Knapski]], 1632
+* Veini sünnib Ungaris ja sureb [[Poola]]s.
+* ''W Węgrzech się wino rodzi, a w Polszcze umiera.''
+** [[Wacław Potocki]], 1696
+* Vein on vette vangistatud päikesevalgus.
+** [[Galileo Galilei]]
+* Arstidega on nagu veiniga: mida vanem, seda parem.
+** [[Margaret Fuller]]
+* Pudelitäies veinis on rohkem filosoofiat kui kogu maailma raamatutes.
+** [[Louis Pasteur]] (''cit. via'' Geoff Tibballs, "The Mammoth Book of Zingers, Quips, and One-Liners", 2004)
+* Ilma veinita on sealiha viletsamgi kui lambaliha. Aga veiniga koos on see nii toidus kui ka [[ravim]].
+* ''Свинина без вина хуже овечьего мяса. А с вином будет кушанье и лекарство.''
+** [[Mihhail Lomonossov]], "Liivimaa ökonoomia", 1760
+* Üksi joodud veinil [[maitse]]t peaaegu polegi.
+** [[Haruki Murakami]], "[[1Q84]]", 1. raamat
 [[Kategooria:Joogid]]