Viinamari

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jacob van Hulsdonck. Vaikelu viinamarjakorvi ja virsikutega (17. sajandi 1. pool)
Josefa Garcia Greno, "Vaikelu viinamarjade ja varemetega"

Viinamari on viinapuu vili. Üldiselt kasutatakse neid veini ja teiste jookide tootmisel, aga vahel kuivavad nad ka lihtsalt rosinateks.

Piibel[muuda]

  • Kui sa tuled oma ligimese viinamäele, siis võid süüa viinamarju, nii palju kui sa himustad ja et su kõht saab täis, aga oma taskusse ei tohi sa midagi panna.


17 Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.

Proosa[muuda]

  • Kunagi nägin ma telekas sellist saadet, kus viinamarjadest pressiti mahla välja. Viinamarjad visati hiigelsuurde tünni ja mitu inimest läks paljajalu neid katki trampima. Nad ei pesnud isegi jalgu enne trampimist. Ja viinamarjadest polnud ka vaja seemneid välja urgitseda ega isegi varsi ära võtta. Kindlasti on jalataldade all viinamarju pressides tore tunne, mõtlesin ma. (lk 34)
    • Kristiina Kass, "Arbuusimahl", rmt: "Petra lood", täiendatud trükk, 2013


  • Oma viinapuulehtla esimesel suvel jäl­gisin, kuidas kahel põõsal arenesid õitest mahlakad lillad viljad, aistinguküllased ja lõhnast lausa pakatavad. Ma käisin neid iga päev vaatamas, oodates täiusliku küpsuse hetke, kujutledes, mis tunne on värskeid, magusaid ning karastavaid viinamarju suus veeretada. Ühel päeval sai viinamarjade lillakast läikest pingul, prink küütlus, ja ma teadsin, et järgmisel hommikul võib neid juba korjata. See teadmine polnud ainuüksi minu päralt. Ärgates nägin, et iga viimane kui viinamari oli tühjaks imetud ja kestad katsid maapinda nagu tillukesed lillad eesnahad. See pesukarude jäetud vaatepilt on sestpeale kordunud igal sügisel, hoolimata puuridest, lehmakelladest, okastraadist ja muudest peletusvahenditest, ja ausalt öeldes olen ma viina­marjadele ja pesukarudele käega löönud. (lk 52-53)

Luule[muuda]

Mistarvis piinad, mistarvis paast?
Näe, küpsed viinamarjad ju.
Küll olen pidand end ammust a'ast —
nüüd rõõmud suureks paisugu!
Aeg juua joobnuks on armastusest.

  • Gustav Suits, "Aeg juua joobnuks on armastusest" kogus "Elu tuli" (1905), lk 74


Ma kevadeti kardan talve võikust
ja laisklen siis, kui teised peavad lõikust.
Kui aga vilistades näärikuul
tuisk tormab piki tardund hangeharju,
siis paitab peidet aias pehme tuul
mu liiliaid ja musti viinamarju.

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel