Kasutaja:Ehitaja: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
11. rida: | 11. rida: | ||
* [[Kasutaja:Ehitaja/Kalender]] |
* [[Kasutaja:Ehitaja/Kalender]] |
||
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid]] |
* [[Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid]] |
||
==Keeleversioonid== |
|||
[https://meta.wikimedia.org/wiki/Wikiquote/Table Vikitsitaatide keeleversioonid suuruse järgi Metas]. |
|||
===26.03.2020=== |
|||
# inglise 36 459 |
|||
# itaalia 34 383 |
|||
# poola 24 432 |
|||
# vene 12 936 |
|||
# tšehhi 9279 |
|||
# farsi 8670 |
|||
# saksa 7867 |
|||
# portugali 7316 |
|||
# hispaania 6643 |
|||
# prantsuse 6425 |
|||
# ukraina 6204 |
|||
Järgnevad 5000 ja 2000 vahel slovaki, heebrea, bosnia, katalaani, soome, türgi, sloveeni, leedu, aseri, esperanto, bulgaaria, hiina, horvaadi ja armeenia. |
|||
===25.05.2020=== |
|||
...ehk siis kaks kuud hiljem: |
|||
<poem> |
|||
1 '''inglise''' 36 911 (+450) |
|||
2 '''itaalia''' 35 046 (+650) |
|||
3 '''poola''' 24 572 (+550) |
|||
4 '''vene''' 13 053 (+120) |
|||
5 '''tšehhi''' 9549 (+250) |
|||
6 farsi 8681 (+11) |
|||
7 saksa 7868 (+1) |
|||
8 portugali 7352 (+36) |
|||
9 hispaania 6556 (+90) |
|||
10 prantsuse 6498 (+74) |
|||
11 ukraina 6260 (+56) |
|||
12 slovaki 4517 |
|||
13 heebrea 4496 |
|||
14 bosnia 4164 |
|||
15 katalaani 3554 |
|||
16 soome 3403 |
|||
17 türgi 3382 |
|||
18 sloveeni 2872 |
|||
19 leedu 2800 |
|||
20 aseri 2736 |
|||
21 esperanto 2411 |
|||
22 hiina 2308 |
|||
23 bulgaaria 2298 |
|||
24 horvaadi 2037 |
|||
25 armeenia 2016 |
|||
26 kreeka 1828 |
|||
27 sunda 1791 |
|||
28 uusnorra 1739 |
|||
29 indoneesia 1709 |
|||
30 araabia 1592 |
|||
31 rootsi 1372 |
|||
32 limburgi 1293 |
|||
33 ungari 1263 |
|||
34 '''eesti''' 1212 (+umbes 150) |
|||
35 tai 1194 |
|||
36 korea 1048 |
|||
</poem> |
|||
===04.07.2020=== |
|||
...ehk umbes kuu ja veerand hiljem: |
|||
<poem> |
|||
1 '''inglise''' 37 167 (+250) |
|||
2 '''itaalia''' 35 521 (+500) |
|||
3 poola 24 566 (-6) |
|||
4 vene 13 130 (+80) |
|||
5 '''tšehhi''' 9549 (+180) |
|||
6 farsi 8681 (+11) |
|||
7 saksa 7863 (-5) |
|||
8 portugali 7365 (+13) |
|||
9 hispaania 6570 (+14) |
|||
10 prantsuse 6508 (+10) |
|||
11 ukraina 6269 (+9) |
|||
12 heebrea 4562 (+66) (tabeli esimene kohavahetus slovakiga) |
|||
13 slovaki 4512 (-5) |
|||
14 bosnia 4164 (=0) |
|||
15 katalaani 3558 (+4) |
|||
16 soome 3404 (+1) |
|||
17 türgi 3379 (-3) |
|||
18 sloveeni 2873 (+1) |
|||
19 leedu 2802 (+2) |
|||
20 aseri 2743 (+7) |
|||
21 esperanto 2435 (+24) |
|||
22 hiina 2344 (+36) |
|||
23 bulgaaria 2298 (=0) |
|||
24 horvaadi 2044 (+7) |
|||
25 armeenia 2039 (+23) |
|||
26 kreeka 1829 (+1) |
|||
27 sunda 1791 (=0) |
|||
28 uusnorra 1745 (+6) |
|||
29 indoneesia 1784 (+75) |
|||
30 araabia 1604 (+12) |
|||
31 '''eesti''' 1392 (+180, eelmise kahe kuuga umbes +150, tõus tabelis 3 kohta; praeguse tempoga saaks 2000 täis oktoobris) |
|||
32 rootsi 1376 (+4) |
|||
33 limburgi 1275 (-18) |
|||
34 ungari 1264 (+1) |
|||
35 korea 1045 (-3) (kolmas kohavahetus tabelis) |
|||
36 ''tai'' 1044 (-150) |
|||
</poem> |
|||
Meiega vähegi võrreldavas tempos kasvavad ainult inglise, itaalia ja tšehhi, poole aeglasemad on ka indoneesia ja vene, Vikitsitaatide ülejäänud keeleversioonid sisuliselt seisavad paigal (kasv 1% kuus või alla selle, kohati miinustes, mis muidugi näitab ka aktiivsust). |
|||
===05.08.2020=== |
|||
...ehk umbes kuu hiljem: |
|||
<poem> |
|||
1 '''inglise''' 37 455 (+288) |
|||
2 '''itaalia''' 35 886 (+365) |
|||
3 poola 24 514 (-52) |
|||
4 vene 13 193 (+63) |
|||
5 '''tšehhi''' 9903 (+354) |
|||
6 farsi 8709 (+28) |
|||
7 saksa 7863 (=0) |
|||
8 portugali 7382 (+17) |
|||
9 '''hispaania''' 6684 (+114) |
|||
10 prantsuse 6516 (+8) |
|||
11 ukraina 6271 (+2) |
|||
12 heebrea 4609 (+47) |
|||
13 slovaki 4510 (-2) |
|||
14 bosnia 4164 (=0), teist kuud paigal |
|||
15 '''türgi''' 4091 (+712), eelmine kuu oli -3, nüüd kerkis kaks kohta |
|||
16 katalaani 3568 (+10) |
|||
17 soome 3405 (+1) |
|||
18 sloveeni 2873 (=0) |
|||
19 aseri 2811 (+68), kerkis 1 koha |
|||
20 leedu 2802 (=0) |
|||
21 esperanto 2493 (+58) |
|||
22 hiina 2351 (+7) |
|||
23 bulgaaria 2298 (=0), teist kuud paigal |
|||
24 horvaadi 2055 (+11) |
|||
25 armeenia 2047 (+8) |
|||
26 kreeka 1829 (=0), teist kuud paigal |
|||
27 sunda 1791 (=0), teist kuud paigal |
|||
28 indoneesia 1787 (+3), kerkis 1 koha |
|||
29 '''araabia''' 1748 (+144), kerkis 1 koha |
|||
30 uusnorra 1745 (=0) |
|||
31 eesti 1491 (+99, eelmisel kuul 180, tollest eelmise kahe kuuga umbes +150, tõus 2* aeglasem, tuleb lisada tempot) |
|||
32 rootsi 1376 (=0) |
|||
33 limburgi 1280 (+5) |
|||
34 ungari 1264 (=0) |
|||
35 korea 1045 (=0) |
|||
36 tai 1041 (-3) |
|||
</poem> |
|||
Kuna me ise aeglustusime järsult, olid nüüd meist kiiremad endiselt inglise (+288), itaalia (+365), tšehhi (+354) ning ka hispaania (+114), türgi (+712) ja araabia (+144). |
|||
===02.09.2020=== |
|||
...ehk veidi alla kuu hiljem (püüaks 1. kuupäeva kanti jõuda, lihtsam meeles pidada): |
|||
<poem> |
|||
1 '''inglise''' 37 660 (+205), kasv veidi aeglustunud |
|||
2 '''itaalia''' 36 246 (+260), kasv kolmandiku aeglustunud |
|||
3 poola 24 525 (+11), no vähemalt ei kahane |
|||
4 vene 13 262 (+69) |
|||
5 '''tšehhi''' 10 026 (+123), kasv langes poole võrra, ületasid 10K piiri |
|||
6 farsi 8721 (+12) |
|||
7 saksa 7859 (-4) |
|||
8 portugali 7395 (+13) |
|||
9 hispaania 6689 (+5), aeglustus järsult |
|||
10 prantsuse 6522 (+6) |
|||
11 ukraina 6276 (+5) |
|||
12 heebrea 4647 (+38) |
|||
13 slovaki 4510 (=0), teist kuud paigal |
|||
14 bosnia 4164 (-1), kolmat kuud paigal |
|||
15 türgi 4103 (+12), eelmine kuu +712, üle-eelmine -3, mingi raamat lisati? |
|||
16 katalaani 3587 (+19) |
|||
17 soome 3406 (+1) |
|||
18 sloveeni 2875 (+2) |
|||
19 aseri 2887 (+76), ikka kerkib |
|||
20 leedu 2803 (+1) |
|||
21 esperanto 2499 (+6), aeglustus |
|||
22 hiina 2383 (+32) |
|||
23 bulgaaria 2298 (=0), kolmat kuud paigal |
|||
24 horvaadi 2061 (+6) |
|||
25 armeenia 2054 (+7) |
|||
26 '''araabia''' 1929 (+181), kerkis 3 kohta, kasv kiirenes kolmandiku võrra |
|||
27 kreeka 1829 (=0), kolmat kuud paigal |
|||
27 sunda 1791 (=0), kolmat kuud paigal |
|||
28 indoneesia 1790 (+3) |
|||
30 uusnorra 1745 (=0), teist kuud paigal |
|||
31 '''eesti''' 1737 (+246), eelmisel kuul +99 üle-eelmisel +180, tollest eelmise kahe kuuga umbes +150, saime tempo tagasi, aga seda tuleb teadlikult hoida) |
|||
32 rootsi 1371 (-5) |
|||
33 limburgi 1284 (+4) |
|||
34 ungari 1264 (=0) |
|||
35 korea 1045 (=0) |
|||
36 hollandi 989 |
|||
37 jaapani 956 |
|||
... |
|||
45 ''tai'' 504 (-537), keegi kustutas poole sisust, võimalik, et nüüd on surnud kah |
|||
</poem> |
|||
Rohkem kui +100 kasvas ainult 5 projekti, meist kiiremad olid ainult inglise (+305) ja itaalia (+260), järgnesid araabia (+181) ja tšehhi (+123). Ülesajalist tempot suudavadki püsivalt hoida ainult inglise, itaalia ja tšehhi, teised ajuti ja siis vajuvad jälle ära, eks meilgi on raske. Kui nüüd septembris veel 250 visata, tõuseme 5 kohta 26. kohale, kust araabia eest ära läheb. Ja sama tempoga saaks novembri alguseks veel 2 kohta. Kui teha septembris +263, oleks isegi 2000 artiklit täis ehk sisu kahekordistub alla aastaga. Uhh. |
|||
===05.10.2020=== |
|||
...ehk rohkem kui kuuga (ei jõudnud 1. kuupäevani, aga ikkagi peaks): |
|||
<poem> |
|||
1 '''inglise''' 37 883 (+223), kasv jälle tiba kiirem |
|||
2 '''itaalia''' 36 590 (+344), kasvukiirus taastunud |
|||
3 poola 24 532 (+7), ei kahane, aga no tõesti... |
|||
4 '''vene''' 13 364 (+102), järsku poole kiirem |
|||
5 tšehhi 10 109 (+83), kasv langes veelgi, ilmselt pingutasid 10K-ni ja nüüd on lebo |
|||
6 farsi 8741 (+20) |
|||
7 saksa 7859 (=0) |
|||
8 portugali 7402 (+7) |
|||
9 hispaania 6759 (+70), jälle vunk sees |
|||
10 prantsuse 6522 (+12) |
|||
11 ukraina 6295 (+19) |
|||
12 heebrea 4687 (+40), stabiilne tempo |
|||
13 slovaki 4510 (=0), kolmat kuud paigal |
|||
14 bosnia 4163 (-1), neljat kuud paigal |
|||
15 türgi 4112 (+9), eelmine kuu +12, üle-eelmine +712, veel enne -3 |
|||
16 katalaani 3592 (+5) |
|||
17 soome 3411 (+5) |
|||
18 aseri 2911 (+24), +1 koht, tempo aeglustus järsult, aga siiski kerkib |
|||
19 sloveeni 2875 (=0) |
|||
20 leedu 2803 (=0) |
|||
21 esperanto 2540 (+41), kiirenes |
|||
22 hiina 2447 (+64), kiirenes kaks korda |
|||
23 bulgaaria 2299 (+1), neljat kuud paigal |
|||
24 '''araabia''' 2123 (+194), kerkis 2 kohta, kasv kiirenes veel kröömikese |
|||
25 horvaadi 2067 (+6) |
|||
26 armeenia 2056 (+2) |
|||
27 '''eesti''' 2003 (+266), +4 kohta, hoiame tempot ja isegi väike kiirendus |
|||
28 kreeka 1829 (=0), neljat kuud paigal |
|||
29 sunda 1791 (=0), neljat kuud paigal |
|||
30 uusnorra 1745 (=0), kolmat kuud paigal |
|||
31 indoneesia 1612 (-178), -1 koht, mingi autoriõiguse kamm? |
|||
32 rootsi 1372 (+1) |
|||
33 limburgi 1288 (+4) |
|||
34 ungari 1264 (=0) |
|||
35 korea 1049 (+50) |
|||
36 hollandi 989 (=0) |
|||
37 jaapani 957 (+1) |
|||
38 ladina 932 |
|||
39 tamili 903 |
|||
40 sahha 754 |
|||
... |
|||
</poem> |
|||
Rohkem kui +100 kasvas ainult 5 projekti, '''meist kiirem oli ainult itaalia''' (+344), järgnesid inglise (+223), araabia (+194) ja vene (+101). Ülesajalist tempot hoiavad kogu aeg vaid inglise ja itaalia, piiri peal on tšehhi ja vene; araabial on praegu kõva vunk sees, ent mõnel kuul ei jätku võhma. Arusaadav, meil ei jätku ka, ehkki Eesti on suurem riik kui Araabia, Itaalia või Venemaa. Tõusime praktiliselt prognoosikohaselt, araabia läheb eest, aga vahe kahaneb. Aastaga on sisu enam kui kahekordistunud. Selle tempo jätkudes saame 1000 artiklit 4 kuuga ehk aastas 3000, nii et 2021. aasta lõpuks võiks olla 12. koht ja esikümme silmapiiril (tehku mõni teine vikiprojekt järele). Pisut kaheldavaks muudab selle prognoosi pisike tõigake, et tempo on püstilollakas. Samas, kui keegi veel õla alla paneks, poleks selle hoidmine pikema aja vältel teps mitte ebarealistlik. Jabur on olukord küll. Ja novembri alguseks kerkime veel kaks kohta. |
|||
===02.11.2020=== |
|||
Veidi vähem kui kuu, seekord: |
|||
<poem> |
|||
1 '''inglise''' 38 257 (+374), kasv kiirenes üle kolmandiku |
|||
2 '''itaalia''' 36 872 (+282), kasvukiirus langes |
|||
3 poola 24 543 (+11), peaaegu paigal |
|||
4 vene 13 442 (+78), veidi aeglasem |
|||
5 tšehhi 10 177 (+68), pärast 10K-ni jõudmist kasv muudkui aeglustub |
|||
6 farsi 8747 (+6) |
|||
7 saksa 7859 (=0), teist kuud paigal |
|||
8 portugali 7398 (-4), esikümne omad tavaliselt ei lange |
|||
9 hispaania 6713 (-46), vahepeal täitsa edenes ja mis nüüd juhtus? |
|||
10 prantsuse 6617 (+95), võttis tempo korralikult üles |
|||
11 ukraina 6331 (+36) |
|||
12 heebrea 4746 (+59), isegi pisut kiirem |
|||
13 slovaki 4510 (=0), neljas kuu paigal |
|||
14 bosnia 4163 (-1), viies kuu paigal |
|||
15 türgi 4112 (=0), eelmine kuu +9, üle-eelmine +12, enne seda +712 ja -3 - võhm sai otsa |
|||
16 katalaani 3603 (+11) |
|||
17 soome 3415 (+4) |
|||
18 aseri 2911 (=0), jäi toppama |
|||
19 sloveeni 2875 (+2) |
|||
20 leedu 2803 (=0), teist kuud paigal |
|||
21 '''esperanto''' 2719 (+179), kust see spurt nüüd tuli? |
|||
22 hiina 2542 (+95), kiirenes veel poole jagu |
|||
23 '''eesti''' 2314 (+313), teist kuud järjest +4 kohta ja kiirendus jätkub, ise ka imestan |
|||
24 bulgaaria 2299 (=0), viies kuu paigal |
|||
25 araabia 2153 (+30), bensiin sai otsa? |
|||
26 horvaadi 2069 (+3) |
|||
27 armeenia 2056 (=0), seisma jäi |
|||
28 kreeka 1829 (=0), viies kuu paigal |
|||
29 sunda 1791 (=0), viies kuu paigal |
|||
30 uusnorra 1745 (=0), neljas kuu paigal |
|||
31 indoneesia 1599 (-13), eelmine kuu -178 ja -1 koht, langus jätkub |
|||
32 rootsi 1372 (=0), seiskus |
|||
33 limburgi 1293 (+5) |
|||
34 ungari 1264 (=0) |
|||
35 korea 1049 (=0), pingutasid üle 1000 piiri ja jäid seisma |
|||
36 hollandi 989 (=0) |
|||
37 jaapani 957 (=0) |
|||
38 ladina 932 (=0) |
|||
39 tamili 910 (+7) |
|||
40 sahha 839 (+85), ohhoo |
|||
... |
|||
</poem> |
|||
Rohkem kui +100 kasvas ainult 4 projekti, '''meist kiirem oli ainult inglise''' (+374), järgnesid itaalia (+282) ja üllatuslikult esperanto (+179). 50-100 vahemikku jäid vene, tšehhi, prantsuse ja heebrea. Tundub, et araabial ja türgil on jaks lõppenud, tšehhe ja korealasi aga tabas ühtviisi edusündroom: üks sai kätte 10 000, teine 1000 piiri, aga pärast seda istuti maha (no tšehhide lebo on muidugi teiste spurt). Ülesajalist tempot hoiavad kogu aeg vaid inglise ja itaalia, mis vahetavad kiireima projekti tiitlit käest kätte, meie püsime juba mõnd aega kenasti teisel kohal. Üldtabelis arvasin ma, et kerkime oktoobriga 2 kohta, aga araablased jäid seisma ja tuli hoopis 4. Endiselt jabur. Rahvusvahelises plaanis tundub küll siiski, et Vikitsitaatide suurim oht on saada lamatised. |
|||
===03.11.2020=== |
|||
Umbes kuu: |
|||
<poem> |
|||
1 '''inglise''' 38 445 (+188), kasv langes poole võrra |
|||
2 '''itaalia''' 37 284 (+412), kasvukiirus kasvas kolmandiku |
|||
3 poola 24 549 (+6), peaaegu paigal |
|||
4 vene 13 520 (+78), neil on vist automaatme kiirusehoidik |
|||
5 '''tšehhi''' 10 301 (+124), kiirenes kaks korda, ehk sai paus läbi |
|||
6 farsi 8773 (+25), elustus |
|||
7 saksa 7862 (+3), tuli stuuporist välja, silm juba pilgub |
|||
8 portugali 7409 (+11), vähemalt plussis |
|||
9 '''prantsuse''' 6753 (+136), kerib tempot ja möödus hispaaniast - esikümnes pole tükk aega muutusi olnud |
|||
10 hispaania 6752 (+39), tiksub eelmise kuu miinust tasa |
|||
11 ukraina 6422 (+91), ohoh, kiirendus kolm korda |
|||
12 '''heebrea''' 4960 (+214), vunki ligi kolm korda rohkem, kohe ületab 5000 piiri |
|||
13 slovaki 4510 (=0), viies kuu paigal |
|||
14 bosnia 4163 (-1), kuues kuu paigal |
|||
15 türgi 4138 (+26), eelmised kuud 0, +9, +12, +712, -3 |
|||
16 katalaani 3608 (+5) |
|||
17 soome 3415 (=0) |
|||
18 aseri 2916 (+5), tiksub |
|||
19 sloveeni 2877 (+2) |
|||
20 leedu 2806 (+3) |
|||
21 esperanto 2755 (+36), eelmise kuu spurt +179 jäigi spurdiks |
|||
22 '''eesti''' 2627 (+313), +1 koht - meil on vist ka kiirusehoidik, täpselt sama arv kui eelmisel kuul |
|||
23 hiina 2620-2542 (+78), aeglustus natuke |
|||
24 bulgaaria 2299 (=0), kuues kuu paigal |
|||
25 araabia 2157 (+4), ongi kütus päris otsas |
|||
26 horvaadi 2076 (+7) |
|||
27 armeenia 2056 (=0), teine kuu paigal |
|||
28 kreeka 1829 (=0), kuues kuu paigal |
|||
29 sunda 1791 (=0), kuues kuu paigal |
|||
30 uusnorra 1745 (=0), viies kuu paigal |
|||
31 indoneesia 1599 (-2), eelmised kuud -13, -178 ja -1 koht, langeb pisitasa |
|||
32 rootsi 1375 (+3) |
|||
33 limburgi 1297 (+4) |
|||
34 ungari 1264 (=0), seisab |
|||
35 korea 1049 (=0), pingutasid üle 1000 piiri ja nüüd ongi kõik |
|||
36 hollandi 989 (+1) |
|||
37 jaapani 957 (=0) |
|||
38 ladina 942 (+10) |
|||
39 tamili 921 (+11) |
|||
40 sahha 887 (+48), eelmine kuu +85, väikese kohta ikkagi hea |
|||
... |
|||
</poem> |
|||
Rohkem kui +100 kasvas 6 projekti, kaks elustusid. '''Meist kiirem oli ainult itaalia''' (+412), järgnesid heebrea (+214, ootamatu), inglise (+188), prantsuse 136, tšehhi 124. 50-100 vahemikku jäid hiina ja vene. Esperanto taltus nagu varem araabia, türgi, korea ja aseri. Ülesajalist tempot hoiavad endiselt kogu aeg vaid inglise ja itaalia, mis vahetavad kiireima projekti tiitlit käest kätte, meie püsime juba mõnd aega kenasti teisel kohal. Väikestest liigub kõige kiiremini sahha (meist ja hiinast allpoole kõige kiiremini). Põhiline liikumine toimub esikümnes, allpool seisab mõni projekt juba pool aastat ja enamik liigutab vaid varbaid. Lamatiste oht rahvusvahelistes Vikitsitaatides püsib endiselt suur. |
|||
==Pakilised tööd== |
==Pakilised tööd== |
Redaktsioon: 7. detsember 2020, kell 00:41
- Vt: Kasutaja:Ehitaja/Probleemsed artiklid
- Kasutaja:Ehitaja/Juhendimärkmed
- Kasutaja:Ehitaja/Keeleversioonid
- Kasutaja:Ehitaja/Palavalt igatsetavad leheküljed
- Uued leheküljed
- Kasutaja:Ehitaja/Daamide valik
Päevapakkumised
Pakilised tööd
Nagu eespool öeldud: Kasutaja:Ehitaja/Probleemsed artiklid.
Lisada isikute juurkategooria, mille all oleksid Kategooria:Inimesed, Kategooria:Väljamõeldud tegelased, Kategooria:Jumalad (või Kategooria:Üleloomulikud olendid?) jts (kui on mingi jts).- Täiendada loendeid, et need hõlmaksid kogu sisu (isikute, teoste ja teemade loend; kohanimede loend, filmide loend, kirjandusteoste loend, telesaadete loend). Loenditest puuduvaid kirjeid aitab natuke leida eksitava nimega leht Eri:Viitamata leheküljed, mis ei kõnele üldse viitamisest, vaid hoopis linkimisest - need on orblehed, kuhu ükski teine leht ei lingi.
- Vaja on kitsaid ammendavaid tarbeloendeid, mille alusel saaks süsteemselt töötada nt õpilased: "Eesti mõtteloo" autorite loend, Avatud Eesti Raamatu autorite loend, Eesti riigivanemate ja presidentide loend, Nobeli kirjandusauhinna laureaatide loend, Nobeli rahuauhinna laureaatide loend, Ameerika Ühendriikide presidentide loend, Tallinna linnapeade loend, Tartu linnapeade loend, Tartu Ülikooli rektorite loend, Euroopa riikide loend, Eesti linnade loend, Eesti olümpiavõitjate loend, keemiliste elementide loend, 100 tähtsamat eesti kirjanikku/kunstnikku/poliitikut/muusikut/raamatut/filmi/maali/hoonet 20. sajandil jne.
- Siduda Wikidataga kõik, mida saab; mida ei saa, tuleb suuremalt jaolt välja rookida või laiali lammutada. Vt Eri:Ühendamata leheküljed (17.05.2020 "ainult" 715, 22.09.2020 juba 1076; artikleid vt Kategooria:Vikiandmetega sidumata artiklid, samuti Kategooria:Vikiandmetes puudub interviki-link Vikipeediale) ja ümbernimetamiste-suunamiste käigus tekkivate valeühenduste asjus Kategooria:Vikiandmete üksusega ühendatud ümbersuunamised.
Otsida loenditest vigaseid märksõnu ja need elimineerida.- Sõnastada märksõnastamise põhimõtted. (Nt: üldjuhul ainsuses; mõiste, mitte sõna; samas sõna eri vormid lahus hoida; millele anda prioriteet, sõnale või pealkirjale?) (link juhendile?)
- Kontrollida Eri:Kõige viidatumad kategooriad ja vajadusel lammutada liiga suured laiali.
- Kirjutada juhendid, põhimõtted ja selgitada, kuidas on autoriõiguse küsimus lahendatud teistes Vikitsitaatides. Kas juhendid võiks olla eraldi "Juhend:" nimeruumis? Siiani on seal vaid Juhend:Sisukord.
- Vaja on artiklite kvaliteediklasse ja tähtsusklasse.
Otsida välja soomekeelsed lehed ja rämpstõlgetega lehed, teha neist isiklik nimekiri. (link?)- Teha mall/kategooria lehtede jaoks, kus on puudulikud viited. Siin on tehniline probleem: konkreetse koha märgistamiseks on vaja malli, kategooria märgib terve lehe.
- Regulaarselt kontrollida Eri:Kategoriseerimata leheküljed ja Eri:Kategoriseerimata_kategooriad.
- Proovida millalgi tekitada juurde malle, et märkida lehed ja tsitaadid, mis vajavad viiteid või viite täpsustamist, viletsad tõlked ja tõlkimist vajavad lehed jms. (Veel midagi?) Vt Vikitsitaadid:Mallid.
- Sisutootmine: Eri:Oodatud_leheküljed. Vt teistest vikidest Eri:Enim_keelelinke vasted, nt Special:MostInterwikis.
- Teha nimekirjad katmist vajavast; selleks on toodud Vikipeediast Eesti tähtsaimate teemade loendid (Vikitsitaadid:Eesti 100, Vikitsitaadid:Eesti 1000). Näib, et teistes Vikitsitaatides pole oluliste artiklite loendeid tehtud; lüngatäiteks on Vikitsitaadid:Vikipeedia oluliste artiklite loend. Kas katmist vajavad teosed-isikud-teemad võiks kanda kohe loenditesse või prooviks loendid n-ö "sinised hoida"?
- Omaette probleem on nn üldteemad, mida tsitaadiportaalist ilmselt palju otsitaks, kui nad oleks meil süsteemselt kaetud. Aga kust võtta nende süsteemne loend? Vikipeedia jaoks nad prioriteetsed ei ole, see on Tsitaatide spetsiifika. Tekitada esialgne tööloend ja kategorisatsioon tsitaadiraamatute abil?
- Teistest vikidest võib lapata järgmisi lehti:
- en:Wikiquote:Marking problematic pages eeskujuks toimetusmallide liigitusele (esialgu täidab kõiki funktsioone Mall:Toimeta ja väga kiiret pole, sest tegu on vaid iseendale antavate ülesannete korrastamisega, see ei lisa tööjõudu). Vt ka nt ru:Категория:Викицитатник:Плохой перевод.
- en:Wikiquote:Quotability tsiteeritavuspoliitika eeskujuks, vt ka fr:Wikiquote:Critères d'admissibilité des citations ja it:Wikiquote:Cosa non mettere su Wikiquote. Ja ru:Викицитатник:Значимость, en:Wikiquote:Notability (essee, mitte poliitika), it:Wikiquote:Cosa mettere su Wikiquote.
- Allikapoliitika: en:Wikiquote:Citing sources (visand), de:Wikiquote:Quellenangaben, fr:Wikiquote:Citez vos sources, es:Wikiquote:Referencias, fi:Wikisitaatit:Merkitse lähteet.
- Autoriõigus: ru:Викицитатник:Авторские права, en:Wikiquote:Copyrights (visand), de:Wikiquote:Urheberrechte beachten, es:Wikiquote:Política de derechos de autor, fi:Wikisitaatit:Tekijänoikeudet.
- ru:Викицитатник:Описание,
Põhimõtted ja tööplaan
Vikitsitaatide sisu koosneb tsitaatidest, mis on väljavõtted kirjalikest tekstidest. Pilte ning audio-videomaterjale saab kasutada illustreeriva materjalina, kuid need ei moodusta põhisisu. Teoreetiliselt kõneldakse tsitaatidest ka teistes kunstides peale kirjanduse - filmis, maalis, fotograafias... -, kuid Vikitsitaadid siiani neid ei hõlma.
Põhiliselt on igas Vikitsitaatide keeleversioonis omakeelsed tsitaadid, kuid mitte ainult. Vahel esitatakse tõlketsitaatide juures ka algkeelne tekst. Vahel on toodud ära puhtvõõrkeelseid tsitaate, mis ongi sellistena käibel. Vahel esineb võõrkeelseid fraase ka teiste rahvaste vanasõnade loendites. Viimased kaks rühma tuleks siiski alati varustada tõlkega.
Mil määral peaks püüdma kujundada Vikitsitaate haridusprojektiks? Siin on mitu võimalikku aspekti: (üli)õpilaste osalus töös, hariduslikud kriteeriumid sisu valikul, vormistamisel ja liigitamisel, hariduslike abivahendite või projektilehtede loomine, hariduse vajadustele vastavate juhendite kirjutamine (nt viitamiseks)...
Sisuliigitus: kategooriad ja loendid
Põhimõtteline juurkategooriate süsteem on kujundatud: isikud (peamiselt autorid), teosed, teemad.
Autorite sortimisel kategooriatesse on läbiv süsteem kaardistus kahel koordinaatteljel: tegevusala ja riik. Eesti kirjanik, Läti poliitik, Vatikani inimene. Tundub üldjoontes töötavat.
Loendeid ei ole veel korrastada jõudnud. Ilmselt saab teha isikute, teoste ja teemade loendid (ja need omakorda kategooriasse ja n-ö juurloenditesse). Lahku võiks tõsta kohanimed, kas veel midagi? ajapikku ehk, analoogselt Vikipeediaga, Eesti ja välismaa autorid, teosed ja kohad, ilmselt ka teosed liikide kaupa (filmid, telesaated, kirjandusteosed, rahvaluuleteosed; kas muusikateoseid tuleks loendites ja kategooriates kirjandusteostest eristada?). Loendid tahavad aktiivsemat ülalpidamist, seepärast oleks ma nendega pigem kokkuhoidlik.
Teoste liigitamisega kunstiliikide ja žanride kaupa ei tohiks väga suurt probleemi tekkida, põhimõtteline loogika on ilmne.
Samas: kuidas teemasid mõistlikult süstematiseerida, pole aimugi. Ma ei ole jõudnud teisi keeleversioone küllalt uurida, esimese hooga nad väga head ja selget muljet ei jäta. Mis oleks hea ontoloogia? Dewey? Wikidata? Kumbki pole otseselt selle projekti jaoks loodud ega kohandu väga hästi.
Ristkasutus/dubleerimine
Mõnes mõttes oleks loogiline, kui tsitaat asuks kolmes kohas ehk oleks n-ö kaardistatud kolmel teljel: autor, allikas, teema. Küsimus on, kui suures osas on mõtet sisu dubleerimisel. Vikitehnika ei võimaldada pidada pelgalt üht märksõnastatud kirjet, mis siis päringu korral automaatselt välja hüppab, seega tuleb ikkagi dubleerida käsitsi (kui üldse).
Lausaline dubleerimine tundub liiast, dubleerimise keeld ka. Aga kui me tahame, et uutel tulijatel oleks selge arusaam, kus on mõistlik piir, siis peaks need, kel on rohkem kogemusi ja laiem pilt silme ees, mingid piirid kokku leppima ning need juhendisse kirja panema.
Teistsuguse dubleerimise küsimus tekib seoses tõlketekstidega. Mõnegi teose puhul võib olla mõistlik esitada tsitaadid eri tõlgetes, sest võrdlus on kõnekas ja lugejatele huvipakkuv - nt "Hamleti" eri tõlked. Küll aga tuleb kaaluda, mis ulatuses on see õigustatud, samuti n-ö kohapealne ületõlkimine (uue tõlke tegemine Vikitsitaatide jaoks, kui olemasolev eestikeelne tõlge on aegunud, ei ole kättesaadav vms).
Valik
Tähelepanuväärsuse küsimus võtab tsitaatides täiesti uue kuju. Kas tsiteerima peaks ainult seda, mis on kuskil juba tsiteeritud? Ma ei arva, et see peaks tingimata just nii olema, kui kirjakoht on algselt avalikustatud või ilmunud tervikteoses. Ja siin on võimalik anda lendsõnale laiem kontekst.
Osa tsitaate võiks kahtlemata tulla siia seetõttu, et nad on käibel. Meil on võimalus pakkuda inimestele korralikke viiteid, tõlkeid ja allikaid.
Osa võiks valida ka selle järgi, et need on sisuliselt asjakohased. Näiteks kui mingi valdkonna olulise spetsialistiga ilmub intervjuu, saab teha sealt väljavõtteid, mis tema valdkonda kajastavad ja iseloomustavad.
Samas võiks panna kirja mingi reegli, mille alusel saaks välistada, et projekt külvatakse üle kildudega, mille autor on Juku 3.b klassist.
Kui kellegi tsitaat on kirjas monumendil või hauakivil, võiks see iseenesest olla piisav tähelepanuväärsus. Kui selle kohta on pilttõend, võiks sellised pildid ja tekstilise selgituse ka vastavasse artiklisse lisada - need on olulised metaandmed.
Kindlasti tuleb olla selektiivne allika piires ehk mitte jagada kogu tervikteksti tsitaatideks. Kuigi lühikese ja tugeva teksti puhul see kiusatus tekib ja on raske öelda, mis tuleks siis välja jätta.
Mil määral võiks valik olla pedagoogiline? Ilmselt ei teeks halba, kui (muuhulgas) võtta ette koolikursustes mainitud autorite ja teemade (kirjanikud, ajaloolised tegelased, kirjandusteosed, ajaloosündmused, loodusteaduste ja matemaatika põhimõisted) süsteemne katmine.
Veel üks valikuprobleem on hüperkanoniseerimine: analoogkultuuri teisendamisel digikultuuriks saavad kaanonisse kuuluvad autorid ja teosed tavaliselt ülevõimenduse. Kõik kohad on täis William Shakespeare'i, väga vähe on Eha Lättemäed. Meil tasuks seda silmas pidada ja püüda hoida tasakaalu nii, et kaanon oleks esindatud, kuid me pööraks rohkem tähelepanu sellele, mida kõik muud kohad täis ei ole, näiteks Eesti naisautoritele, murdetekstidele, mujalt maailmast aga autoritele, kes võiks olla meie kontekstis olulised ja keda näiteks seni tõlgitud pole.
Seosed teiste projektidega
Kus võimalik, võiks linkida Vikipeedia artiklile ja tagasi. Teemalehtede puhul on see pisut vaieldav, eriti kui Vikitsitaatides on tegu laiema teemaga, millele vastab mitu artiklit Vikipeedias.
Kui tsiteeritav tekst on Vikitekstides, võiks linkida sinna.
Kas Vikitsitaatide teemalehti oleks mõtet linkida Vikisõnastikku?
Mida teha, kui mingi fraasi kohta on olemas Vikipeedia artikkel? Kas me peaks jätma üksikute tsitaatide kohta käiva info peamiselt Vikipeediasse ja viitama sinna, et sisu ei hakataks dubleerima? Näib mõistlik.
Kas Vikipeedia artiklitest, kus on pikemad tsitaadiloendid, peaks tsitaadid siia üle tooma ja artiklist kustutama? Mingisugune kogus tsitaate, eriti artikli teksti integreerituid ja kommenteerituid, peaks Vikipeediasse ju loomulikult jääma, ehkki iseenest võiks needki siin dubleerida.
Praegu pole enamiku vikiprojektidega linkimiseks mallegi.
Iseenesest tekivad ju projektilingid üle Wikidata automaatselt, aga esiteks on need pisikesed ja menüüsse peidetud, teiseks tulevad nad komplektis ja Wikidata kirje valikul oleks mõistlik valida võimalikult täpne sisuline vastavus, mitte võimalikult lähedase kujuga pealkiri eesti vikist, mis võib kohati olla Wikidatas seotud tont teab millega. Paljud artiklid eesti Vikipeedias on mõistete eritlemise käigus läinud nii spetsiifiliseks, et need ei seostu Wikidatas mitte millegagi, samas kui Vikitsitaatides on enamik märksõnu üldkeele mõisted, millele oleks vasted olemas.
Teemade koondamine
Ühe autori ainsa teose puhul pole mõtet teha eraldi lehti autorile ja teosele, pigem suunamine. Kummaga sel juhul Vikipeedias siduda? Pakuksin pigem autorit.
Ma ei näe ka mõtet eristada teemasid grammatiliste nüanssideni. Me võime ju öelda, et tõlge, tõlkimine ja tõlkija erinevad, aga tsitaatides seda vahet tavaliselt ei tehta, pealegi lähevad niisugused nüansid tõlkes tihti kaotsi ja suur osa tsitaate on tõlgitud.
Kuid tuleb hoolikalt kaaluda, millal niisugune koondamine omakorda liiale läheb. Kindlasti ei tohiks teemasid koondada mehaaniliselt, nii et teemalehele tuleksid tsitaadid, milles leidub grammatiliselt sobiv sõna, ent sisuline seos puudub.
Viitamine ja metaandmed
Eesti AÕS nõuab viitamist autorile igal juhul, ka autoriõiguse kaitse alt väljunud avaliku omandi puhul. Lihtsuse mõttes võib öelda, et viidata tuleks: 1) autorile; 2) teose pealkirjale; 3) allikale (avaldamiskanalile). Sellisel juhul ei tohiks keegi turja hakata.
Ideaalis tuleks viidata tsitaadi juures selle autorile, allikale (vahel nii konkreetse formuleeringu allikale kui ka esmaallikale, soovitavalt konkreetsele väljaandele - dateering, ilmumiskoht, trüki number - lehekülje täpsusega, et viide oleks kontrollitav ja kontekst leitav), vajadusel ka tõlkijale.
Kas juhul, kui tsitaat on leitud kuskil tsiteeritavana, tuleks viidata ka n-ö vahendavale allikale? Kindlasti juhul, kui algset tsitaati pole õnnestunud kindlaks teha või tegu on tõlkega, mida mujal avaldatud pole. Aga millises formaadis?
Kas allikaviiteid peaks püüdma kujundada ref-idena? Ilmselt oleks mõistlik tuua üle viitemallid, mis võimaldavad viidata korduvalt sama teose eri lehekülgedele, vormistamata iga kord eraldi viidet.
Mõtlema peaks ka eri allikate väärtusele, lubatavusele jne. Näiteks tsitaadikogumikud tunduvad olevat üks üsna loomulik allikas: tsitaadi esinemus sellises näitab tähelepanuväärsust, materjal on juba välja otsitud ja võimaldab vahel katta teemasid laiapõhjaliselt. Samas on tsitaadikogumike andmekvaliteet tihti Vikipeedia kriteeriumite kohaselt allpool igasugust arvustust. Viide laadis "Aristoteles (506-443 eKr)" ei ütle, millisest teosest lause võetud on, nimele lisatud metainfo on sageli vigane ning tõlked inglise keele kaudu või lihtsalt väga viletsad. Sageli ei kontrolli niisuguste valimike tootjad isegi autorsuse ehtsust.
See tekitab omakorda küsimuse, kas me peaks püüdma oma viiteid kuidagi kontrollida ja võib-olla tähistada eraldi malli abil tsitaadid, mis on kontrollimata - osalt lugejate informeerimiseks ja osalt omaenda tööjärje arvestamiseks.
Tõlkijale tuleks viidata, seda nõuab muuhulgas ka autoriõiguse seadus. Siin tekib palju küsimusi. Kuidas leida tõlkija, kui keegi tsiteerib midagi, ütlemata, kust ta tõlke võttis? Mida teha, kui tsitaat on suuline, nt teatritükis, aga kavalehel tõlkijat ei nimetata? Kas me peaks kuidagi markeerima, kas tõlge on loodud Vikitsitaatide või muu vikiprojekti raames (mistõttu selle kasutamine on lugeja jaoks vaba, see võib olla talle oluline info) või lihtsalt kuskilt võetud ja tõlkija on teadmata?
Kui kuskil avalikus ruumis on tsitaat kasutusel eksliku viitega või vales sõnastuses, oleks ilmselt kasulik, kui Vikitsitaatides oleks selgelt kirjas ka kommentaar, mis väärkasutusele osutab.
Mida teha tsitaatidega, mida on kasutanud mitu inimest? Oleks loogiline vähemalt nendevahelisele seosele osutada, isegi kui sõnastus varieerub. Aga mil määral peaks sellist infot dubleerima või millisele lehele põhikirje paigutama?
Vormistus
Hea oleks, kui Vikitsitaatide lehed näeksid ühesugused välja. Praegu meil seda standardit ei ole. Tuleks otsida välja erinevad võimalused eri keeleversioonidest, nende plusse-miinuseid võrrelda, siis teha valik ja kirjutada vastav juhend. Aluseks peaks olema lühidus, selgus ja kasutajamugavus.
Olen siiani kasutanud peamiselt süsteemi, kus ühe tärni järel tuleb jutumärkideta ja püstkirjas tsitaat, selle järel kaks tärni ja allikas. Peamiselt olen seda eelistanud lihtsuse tõttu. Kindlasti annab välja mõelda midagi paremat.
Autoriõigus
Põhimõtteliselt võib eeldada, et Vikitsitaatide tegevus langeb USAs õigustatud kasutuse alla (fair use). Euroopa Liidus on olukord natuke teine, aga võib-olla on parem, kui ma oma hinnangut olukorrale siinkohal välja ei ütle.
Tervikteose tsiteerimist üldjuhul lubatavaks ei peeta, tsitaat peaks olema mõistlikus suuruses väljavõte. Milline suurus on mõistlik, ei taheta tavaliselt öelda. See tekitab näiteks lühikeste luuletuste tsiteerimisel tõsise probleemi.
Kaaluda tuleks ka, millised oleks tsitaadipikkuse mõistlikud piirid teoste puhul, mis on avalikus omandis. Vikitsitaadid ei ole mõeldud tervikteoste kopeerimiseks, isegi kui seda juriidiliselt tohib.
Vastukaaluna eelnevale toimib aga autoriõiguslik põhimõte, mille kohaselt ei tohi teose mõtet moonutada. Tõsi, selle pooldajad ilmselt ei jaga tänapäevase kunstiteooria ja -semiootika seisukohta, et mõte ei ole autori poolt üheselt kindlaksmääratud, vaid valmib alles kohtumisel lugejaga. Niisugusi sätteid on aga mitmel pool maailmas (nt Hollandi panoraamivabadust raamistab kohustus näidata teose konteksti), osalt seostub sellega ka autori isiklik ainuõigus teose muutmiseks ning ka Eesti AÕSi § 19 "Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel", mis ütleb: "Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud: 1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust". Rangelt võttes lubab see säte tsiteerida teatud teoseid ainult tervikuna, sest kui teoses on ekspositsioon ja puänt, ei saa terviku mõtet üht või teist kõrvale jättes kuidagi edasi anda. Kui teos koosneb kahest reast, millest ühe öeldakse "ükskord oli üks mees" ja teises "rohkem me temast ei tea", siis ühe rea ärajätmine rikub autoriõigust ja on karistatav vangistusega. Nii et sedagi tuleb järgida.
Euroopa Liidus on andmebaasid kaitstud autoriõigusega ning see kehtib ka mittedigitaalsete andmebaaside kohta, samuti on eraldi autoriõigus kogumiku koostajal. See tähendab, et isegi kui tsitaadikogumiku sisu ei pruugi olla kaitstud (nt Tammsaare teosed on praegu vabad), võib olla kaitstud see spetsiifiline valik, mida täies ulatuses kopeerida üldjuhul ei tohiks. Teisalt on niisugust lauskopeerimist praktiliselt võimatu tuvastada, kui kasutatud tsitaadikogumikule ei viidata - ja praegu ei ole meil ühtki ametlikku reeglit, mis seda otsesõnu nõuaks.
Kontekst
(Teatud määral, muide, nõuab konteksti säilitamist isegi eesti autoriõigus, ehkki see nõue on võrreldes mõne muu riigiga pigem vihjeline.)
Ühest küljest peaks Vikitsitaatides andma tsitaadile konteksti, et ei tekiks moonutusi nagu on üldlevinud poolikute tsitaatidega "Terves kehas terve vaim" ja "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus". Teisalt peab kontekstiga ka ettevaatlik olema. Kaaluda tuleb: 1) kui pikki lõike võib kontekstuaalsuse mõttes eeldada (ja tohib kasutada autoriõiguslikult), 2) kas peaks ikka üldse seda inglise Vikitsitaatide praktikat üle võtma, et mõne tsitaadi sees on paksus kirjas "põhiline" (kes, kuidas ja mille alusel seda otsustab?), 3) kui palju ja milliseid kommentaari võib tsitaadile lisada ja 4) kui palju võib mängida metakommentaariga tsitaatide paigutuses lehel.
Ettekanded
Vikitsitaatide teiste keeleversioonidega seoses aegade jooksul peetud ettekanded.
- Kreeka Tsitaatide haridusprojekti WikiTherapy lõpparuanne, 2015-2018
- Kreekast inspireeritud Argentina projekt Wikiquote at the hospital, 2016-2018
- "Quo vadis, Wikiquote?" saksast, Wikimania 2013 (Hongkong)
- "Quo vadis, Wikiquote?", ukrainakeelne ettekanne, WikiCon 2013
- "Structured Wikiquote", ettekanne saksast, Wikimania 2014 (London)
- Structured Wikiquote, ettepanek praeguste Tsitaatide asendamiseks, tehti Metas 2014
- Structured Wikiquote, slaidid, 2014
- Wikiquote presentations, Commonsi kategooria
- saksakeelne ettekanne, WikiCon 2017
- "Ipse dixit", itaaliakeelne ettekanne, Wikimedia Italia webinar 2020
- jCita, itaaliakeelne ettekanne Tsitaatide edendamisest jQuery abil
Tööriistad
- skript ukraina vikis, tõlkida ja uurida
Muu pudi
- Kasutaja:Ehitaja/Liivakast
- Kasutaja:Ehitaja/Ladina sodi
- Kasutaja:Ehitaja/Toormaterjal, töötlemata materjal artiklite jaoks
- Kasutaja:Ehitaja/Ideepe, ähmased allikaviited ja märksõnamõtted
- Kasutaja:Ehitaja/Vana kalender, eelmine abivahend päevatsitaatide jaoks