Mine sisu juurde

Isaac Newton

Allikas: Vikitsitaadid
Isaac Newton 1689. aastal
William Blake, "Isaac Newton". Blake'i silmis kehastas maailma mõõtev Newton mõtteviisi, mis taandas universumi imelisuse ja elususe pelgale mõõtmisele.

Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642), Woolsthorpe, Lincolnshire, Inglismaa – 31. märts (20. märts) 1727, Kensington, Inglismaa) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda on peetud tänapäeva füüsika alusepanijaks. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse.

Tsitaadid[muuda]

  • Platon on mu sõber, Aristoteles on mu sõber, kuid mu suurim sõber on tõde.
    • Amicus Plato — amicus Aristoteles — magis amica veritas.
    • Tsitaat viitab teisele tsitaadile, mille Roger Bacon omistas Aristotelesele: "Platon on mu sõber, kuid tõde on mulle suurem sõber." (Amicus Plato sed magis amica veritas.) Bacon parafraseeris arvatavasti "Nikomachose eetikat", kus on öeldud: "Kui mõlemad on sõbrad, on õige eelistada tõde."
  • Ma pole suutnud leida külgetõmbejõu nende omaduste põhjust nähtumuste põhjal ja hüpoteese ma leiutama ei hakka. Sest kui miski ei järeldu nähtumustest, tuleb seda nimetada hüpoteesiks ja hüpoteesidel, olgu need metafüüsilised või füüsikalised, rääkigu need varjatud omadustest või mehaanikast, ei ole eksperimentaalses filosoofias kohta.
    • I have not been able to discover the cause of those properties of gravity from phenomena, and I frame no hypotheses; for whatever is not deduced from the phenomena is to be called a hypothesis, and hypotheses, whether metaphysical or physical, whether of occult qualities or mechanical, have no place in experimental philosophy.
  • Tõde peitub alati lihtsuses, mitte asjade paljususes ja segaduses.
    • Truth is ever to be found in simplicity, and not in the multiplicity and confusion of things.
  • Looduslike asjade põhjustest ei peaks me möönma enamat kui seda, mis on niihästi tõene kui ka piisav nende nähtumuste selgituseks.
    • We are to admit no more causes of natural things than such as are both true and sufficient to explain their appearances.
  • Mida me teame, on ainult üks tilk, ja mida me ei tea, on terve ookean.

Tema kohta[muuda]

  • Loodust ja loodusseadusi katsid pimeduse väed.
Siis Jumal ütles: Saagu Newton! Ja koitis päev.[1]
  • Olid loodus ja loodusseadused pimeda öö rüpes peidus.
Jumal ütles: "Saagu Newton!", ja valgus kõige jaoks leidus.[2]
  • Loodus ja loodusseadused olid peidus öös pimedas,
Jumal ütles: "Saagu Newton!" ja kõik läks heledaks![3]
  • Nature and Nature's laws lay hid in night:
God said, "Let Newton be!" and all was light.


Ta on olnud selles ilmas juba üle aasta
ja selles ilmas ei ole kõik veel järele uuritud
ega võetud kontrolli alla.

Nüüd uuritakse asju,
mis ei saa ise liikuda.

Tuleb neid selles aidata,
lükata, tõugata,
tõsta ühest kohast ja panna teise.
...
Härra Newtonil pole selle kohta midagi öelda.
Las ta vaatab taevast alla ja vehib kätega.

See katsetus tuleb läbi viia.
Ja viiaksegi.

  • Wisława Szymborska, "Väike tüdruk tirib laudlina", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 18-19


  • "Noor Woolsthorpe uuris siiski sihikindlalt, nagu härrasmehele kohane, loodusteadust: kaevas üles kõik kahtlasena paistvad matmiskünkad, mis tal ümbruskonnast leida õnnestus, täitis oma sisalikualbumi nii paljude haruldaste liikidega, kui ta suutis koguda, ja kuivatas näidiseid kõigist lilledest, mis leidis, enne kui need välja surid. Räägitakse, et ühel soojal suvepäeval olevat ta õunapuu all tukastanud ja ärganud, kui õun talle pähe kukkus. Iga väiksem inimene, nagu tema biograaf väljendus, poleks näinud selles midagi kummalist, kuid Woolsthorpe oletas, et kuna õunad ja ka praktiliselt kõik muud asjad kukuvad alla, läheb maailm lõpuks ohtlikult tasakaalust välja... kui pole mängus mõni tegur, mida loodusteadus pole veel avastanud. Ta ei raisanud aega, vaid vedas ühe teenri õunaaeda ja andis talle vallandamise ähvardusel käsu lamada sellesama õunapuu all, kuni õun talle pähe kukub! Selle tõenäosust suurendas teine teener, kellele Woolsthorpe oli andnud käsu puud ägedalt raputada, kuni vajalik õun lahti tuleb. Woolsthorpe ise jälgis toimuvat kaugemalt.
Kes suudaks ette kujutada tema rõõmu, kui õun paratamatult kukkus ja puu pealt tõusis teine õun, mis kadus suure kiirusega taevaavarustesse, tõestades hüpoteesi, et kõik, mis läheb üles, peab ka alla tulema - tingimusel, et kui midagi tuleb alla, läheb midagi ka üles, et maailma tasakaal oleks kindlustatud. Kurvastusväärselt kehtib see aga ainult õunte kohta, ja hämmastaval kombel ainult üheainsa, sellesama õunapuu, Malus equilibria puhul! Ma olen kuulnud, et keegi on välja uurinud, et õunapuu ladvas olevad õunad täituvad gaasiga ja tõusevad üles, kui puud liigutada, et ta saaks oma seemneid kaugele levitada. Loodus on imeline, kahju, et selle puu viljad maitsevad nagu koerakaka," lisas Willikins, kui noor Sam hammustatud õunatüki välja sülitas.

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel
  1. Toomas Jürgenstein "Akadeemia ja usk", Eesti Kirik, 29.10.2008
  2. Väino Unt "Aeg. Ruum. Liikumine", Horisont 10/1970, lk 13-20
  3. Ilmunud eestikeelses kirjavaras, teos ja tõlkija täpsustamisel.