Mine sisu juurde

Isade maa

Allikas: Vikitsitaadid

"Isade maa" (1935) on August Gailiti Vabadussõja-teemaline romaan.


  • Imelik ja tajumatu on sõda. Lähed sinna hirmu ja jubedusega, viimne kui lihas ja verelible karjub lakkamatus kisenduses selle vastu, viimne kui juuksekarvgi protesteerib ägedalt lahingu vastu, kuid kui oled sellest möllust läbi käinud ning saanud oma haava kerre, sõidad rindelt tagasi säärase rahu ja õnnega, nagu kannaksid taskus määratumaid varandusi. Oled kangelane, isamaalane, sul on äkki kodu ja kodumaa!
    • Boruh Šoiss


  • Oh sina Roimasoo konnakude, ristirahva kõdunud luude õgija. Minu viletsa elu needus ja mu kirstu roostetanud nael. Olen kannatanud sinu pärast kogu oma elu, kuid mitte pole julgenud sulle vitsa või roikaga ligi astuda. Olen sind kandnud nagu mürki oma suus, kuid pole julgenud sind välja sülitada.


  • Kui löök ei ulatu südamesse, siis pole tal tähtsust - ta isegi ei valuta. Aga oma südame olen ma peitnud nii kaugele sisemusse, et sinna ei ulatu lööma, mõnitama, haavama ükski võim.
    • Paulus