Jokker

Proosa

[Arthur Cornish ja Simon Darcourt:] "Meile kõigile jagatakse sünnihetkel kaardid kätte; kui keegi saab ainult klibakad, puha kahed ja kolmed, ei ühtegi viiest kõrgemat kaarti, mis šansse on tal siis selle vastu, kellel on käes ässad? Ja ära tule mulle ütlema, et loeb see, kuidas ta mängib. Sina, Simon, ei mängi ei pokkerit ega bridži, sa lihtsalt ei tea sellest midagi."

"Möönan, et kaarte ma ei mängi, ent ma olen teoloog, pealegi hea teoloog. Seega on mul teistsugune ettekujutus panustest, mille peale mängitakse, kui on sinul, va pankur. Muidugi jagatakse igaühele kaardid, ent aeg-ajalt on inimesel võimalus uus kaart võtta, ja just võetud kaardiga avaneb võimalus midagi muuta. Ja mis määrab, millise kaardi ta võtab? Francis sai sündides kaasa head kaardid, aga paar-kolm korda oli tal võimalus uut kaarti võtta ja paistab, et iga kord võttis ta jokkeri." (lk 18)

[Simon Darcourt Mariale:] Muidugi tead sa, keda Hesiodos daimoniteks nimetab: Kuldse Ajastu vaime, kes surelikele kaitset pakuvad. Need pole südametunnistuse tülikad avaldused, nagu on kaitseinglid, kes ikka pühapäevakooli ausust ja viisakust peale suruvad. Ei, vaid kunstniku süüme avaldused, mis annavad energiat, kui vaja, ja head nõu, kui asjad ei lähe nii, nagu minema peaksid. Neid ei huvita see, mida kristlased õigeks peavad, vaid sinu saatus. See on sinu jokker kaardipakis. Sinu kõige tugevam trump, mis lööb kõiki teisi kaarte." (lk 23)
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak 1999

Luule

Ma olen pärit poolikust kaardipakist -
olen tagavarajokker.
Ma pole veel kaineks saanudki kusagil Nõmmel.
Minuga seonduvad isikliku elu ja intiimse õnne vastuseta küsimused.

Elo Viiding, "Agnes, Tallinnast", rmt: "Meie paremas maailmas", 2009, lk 16-17