Jooginõu

Proosa

• Kortslehte hüüdsime kastetilgaks. Tema sakilisse karikasse jäi hommikuti kauaks püsima suur ümmargune veetilk. Ja ma mäletan selgesti, kuidas vanem õde mulle seletas, et see on lindude jooginõu. Linnud käivad sealt joomas, sest kust nad muidu igal sammul vett leiaksid? See mõte oli mulle väga meelepärane. Kujutlesin kohe linavästrikku, kes sedaviisi janu kustutab. (lk 126)
  • Aira Kaal, "Vanatänav", rmt: "Kodunurga laastud II", Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 125-136

Luule

[Keldermeister:]
Ka minul võõruspeoks on valmis kindlad kavad.
Seal keset karikaid, mis lauda kaunistavad,
su ees on kauneim klaas, ja kui siis pidu käib,
ka kõige parem vein kaks korda maitsvam näib,
ent selgeks jätab pea, kui seda juua kallist
ja kauni kujuga veneetsia kristallist.

• Johann Wolfgang Goethe, "Faust", tlk August Sang, 1972, lk 292