Mine sisu juurde

Karl Morgenstern

Allikas: Vikitsitaadid
Gerhard von Kügelgeni õlimaal, 1808–1809
Joseph Kriehuberi litograafia, 1828

Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg, Saksamaa – 15. september (3. september vkj) 1852 Tartu) oli klassikaline filoloog, Tartu Ülikooli raamatukogu esimene direktor ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja.

Kirjutised ja sõnavõtud

[muuda]
  • Seisin kurvameelselt postijaama [---] väikese akna juures, [---] silmitsedes vastas asuvaid väikseid puumaju. Ühes sellises [---] peaksid ka sa ise elama; provintslikus maalinnakeses kaovad su parimad aastad, eemal kõigest maailma ilust.
    • Karl Morgensterni esmamuljed Tartusse saabudes 7. novembril 1802, cit. via: Mare Rand, "Tartu ülikooli üks väljakujundajaid ja arendajaid pidas lugu maailma ilust" Postimees, 28. august 2020


  • ...Kuna minul kui retoorikaprofessoril on põhikirjale vastavalt ülesanne teha teatavaks auhinnatööde teemad, võitjad ja fakulteetide otsused, olen ma nõuks võtnud iga kord sellel puhul mingil siiani veel mitte piisavalt põhjalikult käsitletud teemal avalikult kõnelda. Nii esitan ma sel korral ühe senini veel mitte tema väärtusele vastavalt tunnustatud mehe pildi; igatahes on ta see, kes niisamuti kui kreeka kunstis jumalate ja kangelaste kujutised meid "õhutavad oma päevi mitte priiskavas lodevuses aegamööda veetma, vaid mistahes puhul püüdlema kõige õilsama ja kõrgema võidupärja poole, mis seisneb kooskõlaliselt piiritletud ja täiusele viidud karakteris".


  • Tõesti, antiigi kirjasõna põlgajad ei tea, kindlasti ei näi kunagi tänu maitsele nautivat sulneimat naudingut, mida Filoloogile pakuvad vanade keelte õppimisel ja muistse aja kirjanike käsitlemisel just needsamad asjad, mis peletavad vaimutuimust: mõnikord ületatud raskused, mõnikord ununenud asjade taasleidmine, pimedusse jäänu vähehaaval valgusega üle valamine, ebakindla toomine kindlale tõenäosuse astmele; nad ei ole kogenud, kui imeväärselt just see hinge püüdlus, mille abil Filoloog otsib teed läbi sõnade varjude muistse aja inimeste poolt edasi antud asjade juurde, kasvatab, lihvib, paneb hiilgama paljude vaevade järel taasleitud tõese ja kauni jõu. Nad ei mäleta meeldivaimat naudingut, mis on antiikaja radadel ühine nii Filoloogil mistahes rändajaga.


Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel