Karussell

Proosa

Jaarmargi peaahvatlus oli karussell. Selle ümmara pöörleva ehituse laest rippusid terasköite otsas imestusväärsed sõidukid. Kaunisti kirjatud luige- ja hällitaolised saanid ning toredad täkud, nood rõngaskaelsed, saduldatud ning väljastatud sõjaratsud. Ilus oli vaadata karusselli pöörlemist, kuis see säras oma kaunistuste litrite, helmeste ning klaasripatsite veiklemises ning läiklemises. Silme eest aina vuhises mööda üks värviliste tulukeste ning kiirgavate helkide meri. Ja kogu karusselli ringlemise kestes lõõtsutas ta tsentrumis asuv suur leierkast raskelt ning validasti oma ühakorduvat lugu - kuid see kõlas siiski kuidagi nagu kurvalt oma röökimises ja mõjus ka joovastavalt.
Artur Adson, "Neli veskit" [1946], rmt: "Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas - silmad läänes", Eesti Päevalehe AS, 2010, lk 45

Karusselli juures oli palju rahvast. Iidol astus punaste vurrudega karussellimehe juurde ja küsis: "Kui õige poksiks vähe?"

"Mistarvis?" küsis punaste vurrudega mehike, kes kandis tikitud vesti.

Küsimustele Iidol vastata ei osanud. Ta läks kärmesti eemale ning hakkas aja surnukslöömiseks ja lihaste treenimiseks kaljurahne pilduma.

"Jõudu tal, loomal, ju on," nentis roosa sabaga rott, kes ka lõbutsema oli tulnud.

"Ma arvan, et ta on tugevam kui karussell!" arvas valgeis rõivais kloun.

"Noo!" hüüatas karussellimees solvunult. "Tugevam ta võib olla, aga kus on litrid, lipukesed ja valged hobused? Kus on need valged sälud, kelle seljas nii hea on ringiratast kihutada? Ei, tal pole neid! Või siis tema karusselli vastu saab!"

"Jah, see on küll tõsi!" nõustusid kõik. Karussell pandi käima ja lõbusad kilked täitsid õhu.

Iidol jäi üksinda veel kauaks kaljurünkale tolgendama.

Andrus Kivirähk, "Iidol", rmt: "Õlle kõrvale", 1996

Karussell - mälestis praeguseni jätkuva tsivilisatsioonidevahelise sõja ajaloost, järjekordne näide leiutisest, mis on sündinud sõjatööstuses ning seejärel tsiviilkasutusse levinud (nagu Põltsamaa tuubimarmelaad või internet). Karusselli leiutasid araablased või türklased ratsavõitluse treeninguvahendina, ristisõdade ajal imporditi see ka Euroopasse, kus selle üheks nimeks sai carosello 'kaarikuke'; alguses oli keelatud karusselle püstitada väljapoole sõjaväelinnuseid, kuid ajapikku levis ta sealt ikkagi välja ning muutus inimeste lõbustusvahendiks.
- Aare Pilv, "Ramadaan", Tuum 2010, lk 271-272

Luule

Oled klirisev kui vana karusell,
vana karusell, mil' käia viimne ring.
Tuhaks puistab kõik su punalakist king.

Heiti Talvik, "Tantsi" kogus "Palavik" (1934)

Küll on tore ikka talveajal -
päeva lõppu teatab koolikell,
ja me jõele kihutame majast,
kus meid ootab meie karussell.

Seal on lõbu. seal on ruumi laialt,
seal meid jõe peal hulgana on koos.
Lati otsas ümber suure vaia
kelk meil ringi keerleb täies hoos.

Tuleb kinni hoida kogu jõuga,
muidu kaasa viib sind sõidutuul,
kisub kelgult, kaldasse sind tõukab
nii, et pragisevad lepapuud.

Hoogsalt vilistame laiu tiire,
küll on nõnda kihutada hea!
Puud ja kallas mööduvad meist kiirelt,
lausa ringi hakkab käima pea.

Ilmi Kolla, "Jääkarussell", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 36-37

Välislingid