Kiri

See artikkel räägib kommunikatsioonisüsteemist; postisaadetiste kohta loe artiklist Kiri (post).

Gesso-tahvleid kasutati märkmete tegemiseks ning koolitööde jaoks. Sel tahvlil on õpilase kirjaharjutus ning punase tindiga õpetaja parandused. (Vana-Egiptus, Keskmine riik, umbes 1981–1802 eKr)

Proosa

• Kiri on mälu vorn. Niisama nagu individuaalsel teadvusel on oma mälumehhanismid, loob kollektiivne teadvus, kui avastab vajaduse midagi kogu kollektiivile ühist fikseerida, kollektiivse mälu mehhanismid. Nende hulka tuleb arvata ka kiri. (lk 78)
• Kirjalikku teadvust huvitavad põhjuslikud seosed ning toimingute resultatiivsus: ei fikseerita mitte seda, mis ajal tuleb alustada külvi, vaid seda, kui suur oli sel aastal saak. Sellesamaga on seotud ka tähelepanu teravnemine aja suhtes, mille tulemusena tekib kujutlus ajaloost. Võib öelda, et ajalugu on üks kirja tekke kõrvalsaadusi. (lk 79)
  • Juri Lotman, "Mõned mõtted kultuuritüpoloogiast (semiootiline aspekt)" (1987), tlk Kajar Pruul, rmt: "Semiosfäärist", 1999

• Keel jaguneb kirjaks (nähtav sõna), kõneks (kuuldav sõna) ja sisekõneks (vaikne sõna). Inimkonna progress põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul.
  • Valdur Mikita, "Eesti keele lummuse päev" Sirp, 13. märts 2014

• Teatud mõttes on mets ainus tõeline Eesti Rahva Muuseum - püha kiri, milles on kõik sees. Mets võiks olla eestlase kolmas kirjaoskus, mitmiktaju kiirendi. Meie vana kultuur on puust ette tehtud ja niivõrd massiivne, et võib-olla just seetõttu pole me osanud seda lihtsalt tähele panna. (lk 35)
  • Valdur Mikita, "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013