Kirjeldus
Proosa[muuda]
- Mulle on alati tundunud imelik, et maade kirjeldused ei lange kunagi kokku sellega, mida kohapeal tegelikult näed. Minu pealiskaudse ettekujutuse järgi Austraaliast pidi seal olema hulgaliselt känguruid ja laiuvaid tühje kõrbesid. Melbourne'i saabudes hämmastas mind kõige rohkem puude ebatavaline väljanägemine ja see omapära, mille Austraalia maastikule annavad eukalüptid. Mulle hakkavadki alati kõigepealt silma puud või siis jällegi mägede piirjooned. Inglismaal oleme harjunud sellega, et puudel on tume tüvi ja heledate lehtedega oksad; vastupidine Austraalias oli lausa jahmatav. Kõikjal paistev hõbevalge puukoor ja tumedamad lehed jätsid mulje, nagu vaataksid foto negatiivi. See pööras kogu maastiku väljanägemise peapeale.
- Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 326-327
- Ehkki peategelane kirjeldab maailma enda ümber, ei ole dialoog ise kirjeldav, tähendused sõnade taha tuleb lavastajal ja näitlejatel luua.
- Keiu Virro, "Nimetamisest kahtlemise kaudu mõistmiseni" Sirp, 27.04.2018 (arvustus: EMTA lavakunstikooli ja Tallinna Linnateatri "Noad kanade sees", autor David Harrower, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Johan Elm)