Kliment Vorošilov
Ilme
Kliment Vorošilov (4. veebruar 1881, Jekaterinoslavi kubermang, Venemaa keisririik – 2. detsember 1969, Moskva, NSV Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal, 1935), kahekordne Nõukogude Liidu kangelane (1956, 1968).
Tema kohta
[muuda]- Pärast Beriat haaras Venemaal ohjad Nikita Hruštšov. Tema oli vaikne, rumal inimene. Ehtne talupoeg. Pidas Kremlis sigu ja kitsi, hoovi külvas aga lillede asemele maisi. Ja elas samuti talumehe kombel, käis paljajalu, nuuskas varrukasse ja võttis kõvasti viina. Riigiasjad Hruštšovi ei huvitanud, see-eest loomade eest hoolitses ta hästi. Ja ka inimestest meeldisid talle niisugused, kes mingi loomaga sarnanesid. Näiteks marssal Vorošilov oli väga lehma nägu. Hruštšovile oli ta kangesti sümpaatne.
- "Kliment Jefremovitš on nii tore inimene," kiitis ta ühtelugu. "Lausa vissi! Talle peaks kindlasti veel ühe aukirja või ordeni andma." (lk 90)
- Gagarin tuli marsisammul.
- "Nüüd lendad kosmosesse ja tood Vorošilovi tagasi," seletas Hruštšov. "Presiidiumil on ikka esimeest vaja."
- Pandigi Gagarin tolmuimejasse ning lasti õhku. Lendas Gagarin ja korraga silmas Vorošilovit. Too istus Kuu peal ning talle olid pähe kasvanud sarved.
- "Seltsimees Vorošilov, tulge alla!" karjus Gagarin.
- "Pi-pi-pii!" piuksus Vorošilov, kes oli juba UFOks muutunud. "Fi-fi-fii!"
- "Seltsimees, no mis juttu te ajate, ah?" hüüdis Gagarin, nutumaik suus. "Tulge ometi Maa peale tagasi, kästi öelda. Te olete ju Kodusõja kangelane, aga istute Kuu peal ja kannate sarvi. Ptüi, justkui mingi vanatühi!"
- Vorošilov ei vastanud midagi, pilgutas ainult oma seitset silma ja lendas vurinal minema.
- Gagarin tuli, kõrvad lontis, tagasi Kremlisse. (lk 105)
- Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008