Koit Pikaro

Koit Pikaro (sündinud 13. augustil 1949 Keilas) on Eesti poliitik ja endine politseiametnik.

Intervjuud

• Ja ka politsei mudel Ida-Virumaal on väga klassikaline. Selles leidub nii korruptsiooni, milleks tahes ärakasutatavaid politseinikke, aga ka mehi, kellega võime julgesti koostööd teha. Küsimus pole umbkeelsuses. Ka lojaalsus on tinglik mõiste. Lihtsalt, üks osa politseinikke on kohalike kurjategijatega koos üles kasvanud. Teine osa politseist on selline, kes vaatab juhtkonnale suu lahti otsa ega suuda ise midagi otsustada. Ebaobjektiivsus ja ebaefektiivsus algab politsei juhtkonnast.
• Et Ida-Virumaal kurjategijate seas liidriks saada, peab olema tõeline püstolikangelane. Rusikakangelastegudest ei piisa. Ainult jõhker vägivald viib sihile, loomult peab olema väga julm.
• [Ühest kohalikust maffiajuhist:] Meie esimesele kohtumisele, kus mina olin oma tavalises töörõivastuses nagu ikka - kampsunis -, tuli tema, pikk mantel seljas, valge sall kaela ümber ja kõvakübar peas. Tuli koos saatjameeskonnaga. Ahvis kõike väga hästi filmidest, mida oli näinud. Aga kui jutuajamiseks läks, oli iga teine sõna "mat". Seletas mulle, et meie oleme ainuke osakond, millest ta lugu peab. Teadsin väga hästi, kuidas ta purjus peaga praalinud oli, et kavatseb meid kõiki maha lasta. Võib-olla oli ta perekonnas õrn ja hoolitsev mees, kuid sellest väljaspool käitus nagu tõeline mats.
• Räägitud on ka hirmsast maanteekontrollist Jõhvi ja Narva vahel. Kas see puudutab kuidagi ka tavakodanikku?

Mingit süsteemset kontrolli trassil praegu pole. Üks osa selle teostajatest on vangis, teine mullatoidul. Narvas võib-olla veel üritatakse nõuda teemaksu transiitnumbriga sõidukitelt.

• Narvas on asi selge, kurjategijatel on oma kindel süsteem, kuidas näiteks varastatud autod Venemaale viia. Selleks kureerivad piiri kindlad grupid. Seda süsteemi pole me veel kahjuks lõhkuda suutnud. Nad kasutavad lihtsalt nii hästi võltsitud dokumente, et tolliametnikud ei suuda midagi märgata.
• Ma ei usu, et Venemaa kasutab meie vastu "kurjakaid" ära. Probleem on selles, et Vene konsulaat Tallinnas on tihti liiga leebe ning annab inimestele välja arusaamatu sisuga dokumente. Näiteks peale vanglast vabanemist sai üks härra konsulaadist N. Liidu välispassi, kus sees on täiesti arusaamatu tempel selle kohta, et isik see-ja-see on arvel Vene konsulaadis Tallinnas. Ei ole selles passis Eesti viisat ega sissekirjutust, mingit alust sellise dokumendiga Eestis elada ei ole. Eesti viisata ning sissekirjutuseta N. Liidu välispassides oleme kohanud veel üht omapärast leiutist: primitiivset templit, mis justkui lubab dokumendiomanikul vabalt Eesti-Vene piiri ületada.
• Narvas on väga tugevad kuritegelike grupeeringute liidrid, kes praegu mõtlevad juba poliitikasse mineku peale. Ma arvan, et kogu Ida-Virumaal maksab enamik väikeettevõtjaid kurjategijatele maksu.
• Olete oma tööd teinud nii armutult, et on kardetud, et mingil hetkel mingil kurjategijal lõpuks kannatus katkeb ning teid lastakse lihtsalt maha.

Minu elutöö on tehtud. Minu surmaga ei muutu enam midagi. Minu poisid jätkavad minu tööd. Mu surmaga on paar-kolm aastat hiljaks jäädud.

• Koit Pikaro, keskkriminaalpolitsei osakonnajuhataja, intervjuu: [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sonumilehtsl19960313.2.22.2.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Kirde-Eestis saab röövlibossiks vaid eriti jõhker revolvrikangelane", Sõnumileht, 13. märts 1996, lk 7