Kunstigalerii

Proosa

Kui ta läinud oli, helistasin Tomile, kes võttis mind mu enesepiinamise lõpetamiseks kaasa Saatchi galeriisse ühe oma kunstikooli sõbra peole. "Bridget," sosistas ta närviliselt, kui astusime valgesse urgu grungenoorte merre. "Sa ju tead, et pole trendikas installatsioonide üle naerda?"

"Okei, okei," ütlesin tumedalt. "Ma ei tee ühtki surnud kala nalja."

Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik", tlk Kersti Tarien, Varrak, 1998, lk 192

Metroosõit Tehnikakõrgkooli juurest Vanalinna võttis kaheksa minutit. Pärast lühikest jalutuskäiku mööda Käkbrinkenit läks ta üle Stortorgeti ning keeras Svartmangatanile. Uks leida polnud raske. Galerii nimetusega kärtsroosa silt majal torkas silma ning ta mõtles kurvastusega, kas pole olemas mingeid reegleid selle kohta, kuidas Vanalinna sildid peaksid välja nägema.
- Karin Alvtegen, "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004, lk 41

Kust on tulnud Sebra ülalpidamiseks raha, kui te ei ole näituste eest renti võtnud?

Kui ma ausalt ütlen, siis ma päris täpselt ise ka ei tea. Olen kogu aeg imestanud, kust olen vajaliku raha saanud.

Galerii tegevus on käinud paraku kunstnike arvelt, kes on meile toonud oma pilte müügiks. Raha, mis Sebras asuvast kunstipoest tuli, läks galerii kulude katteks.
Minu meelest ei tohi galerii selles osas, kus on näitused, olla müügil igapäevast pudi-padi. Näitusteks peab olema tühi ruum, mida kunstnik saab kasutada oma äranägemisel. Ma olen pakkunud neile paljaid seinu.
[Uuest tööst linnavalitsuse kultuuriteenistuse peaspetsialistina:] Töö linnavalitsuses on huvitav, sest pakub võimalusi mõelda kogu linnale. Kui ma olin galeriis, tundsin kogu aeg, et olen liiga väike. Pisike eragalerii on alati väike millegi suurema kordasaatmiseks.
- Külli Hansen, intervjuu: Raimu Hanson, "Galerist Külli Hansen tundis ennast Sebras liiga väikesena", Postimees, 22. mai 2002