Lõngus
Proosa
[muuda]- Ema sundis Jozefit mütsi pähe panema, kuid trepikojas pistis poiss selle portfelli. Moenõuetesse kuulus teesklus, nagu inimene ei teakski, mis on külm. Kangi all võttis ta taskust peegli ja kammis juuksed hoolikalt laubale. Tema nägu omandas kihvti ilme. Säärase, mida ema nimetas lõnguslikuks. Tõstis krae üles, vilistas "Töömalevlaste marssi" ja astus uulitsale, täis rõõmu, et oli pääsenud harmoonilise perekonnaelu küüsist. (lk 42)
- Jaroslava Blažková, "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, 1968