Lumeroos
Lumeroos ehk seatubakas (Helleborus) on umbes 20 liigiga rohttaimede perekond tulikaliste sugukonnast, Eestis kasvatatakse neid varakevadel õitsevate püsikutena.
Proosa
[muuda]- Olin liig ähmis, et rääkida, aga ta ei oodanudki minult vastust, vaid pööras oma helkivad silmad ja karmiinpunased põsed kõrvale, lükkas akna üles ning vaatas välja, kas rahustamaks oma küdevaid tundeid või vabanemaks kimbatusest... Aga kõigest vaid selleks, et noppida väljas kasvavalt väikselt lumeroosi puhmalt lume seest piiluv kaunis poolpuhkenud õis. Lumi oli õit siiani külma eest kaitsnud ja sulas nüüd päikse käes. Helen noppiski õie, puistas õrnalt helkiva lumetolmu kroonlehtedelt, lähendas lille oma huultele ning arutles: "See roos ei lõhna nii hästi kui suvelilled, kuid on pidanud vastu rasketes tingimustes, milliseid suveõied ei taluks: piisab vaid lumesajust, et teda külma eest kaitsta, ja vähesestki päiksepaistest, et ta üles soojendada. Külmad tuuled ei ole teda pleegitanud ega murdnud ära ta vart; lõikav pakane ei ole teda hukutanud. Vaata, Gilbert, ta on jäänud värskeks ja õitseb nagu lill ikka, ehkki tema kroonlehtedel on veel praegugi külma lund... Kas sa võtaksid selle?"
- Sirutasin käe. Rääkida ma ei julgenud, et mu tunded minust võitu ei saaks, Ta pistis roosi mulle pihku, mina aga võtsin sellest lõdva käega kinni, mõeldes sügavasti tema sõnade tähenduse üle ja juureldes, mida peaksin nüüd vastama: kas andma oma tunnetele voli või neid ikka veel ohjes hoidma. Pidades ekslikult mu kõhklusi osavõtmatuseks - või koguni vastumeelsuseks kingituse vastu napsas Helen minult roosi, viskas selle aknast välja lumme, sulges tormakalt akna ning kõndis kamina juurde.
- Anne Brontë, "Wildfelli härrastemaja rentnik", tlk Kalevi Kvell, 2013, lk 535
