Madli Puhvel

Sirje Madli Puhvel (sündinud Sirje Madli Hansen, sündinud 26. juulil 1939 Tallinnas) on Eesti arstiteadlane ja mikrobioloog. Tema abikaasa on mütoloog ja hetitoloog Jaan Puhvel.

"Lydia Koidula: Elu ja aeg"

Tsitaadid väljaandest: Madli Puhvel, "Lydia Koidula: Elu ja aeg", tlk Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits, 2. trükk, 2017. Algupärand: "Symbol of Dawn: the life and times of the 19th-century Estonian poet Lydia Koidula", Tartu: TÜ Kirjastus, 1995, 2. trükk 1999.

• Rõõm kevade tulekust põhjamaises kliimas võib olla kirjeldamatu. Mida karmim on talv, seda suurem on sellele järgnevatel kuudel looduse taasärkamise ime. Koidula-sugusele ülitundlikule inimesele oli kevadine aeg alati otsekui elueliksiir, mis hajutas depressiooni ja tõi endaga kaasa eufoorilise armastuse elu vastu. (lk 104)
• Oma esimesel Kroonlinna aastal püüdis Koidula ühiskondlikest tegevustest osa võtta. Ta organiseeris käsitöötunde tütarlastele teisipäeva ja reede õhtuti ja luges loenguid Eesti naisseltsis laupäeva õhtul. Aga ta oli vastuvõtus pettunud. Algul tulid inimesed uudistama, sest olid Koidulast kuulnud. Aga kui uudishimu oli rahuldatud, siis kaotasid nad huvi. Kui mitte arvestada rahvuslikku kuuluvust, siis oli temal omakorda vähe ühist meremeeste ja dokitööliste naistega, kes olid Eesti kogukonna alustala. Nad käisid oma harjunud rada ja ei tundnud erilist vaimustust Koidula püüetest neid harida. (lk 142)
• Võib-olla sellepärast, et ta püüdis oma vajakajäämisi majapidamises kompenseerida, oli ta üleliia nõudlik nende koduabiliste vastu, kelle palkamist ta endale lubada võis, ja tal oli alalõpmata ebameeldivaid sekeldusi toatüdrukute, lapsehoidjate ja majapidajannadega. Kroonlinnas oli eriti raske leida majapidamisse abilisi, sest neid saadi tavaliselt maapiirkondadest, aga saarel ei olnud maapiirkondadega otsest ühendust. Kogu abielu aja palus Koidula alalõpmata oma vanemaid ja vendi Tartus või õde Eugeniet Tallinnas otsida talle teenijaid. Need olid talle lausa nuhtluseks, sest ta ei osanud elada koos nendega, aga ei saanud hakkama ka ilma nendeta. (lk 147)
• Aastaid hiljem mõjutas ülejäänutest kauem elanud [Heinrich] Rosenthal kõige enam seda, mida ajalugu neist kõigist mäletab. Tema isiklikud mälestused olid põhiallikaks Aino Kallase raamatule Koidulast ja tema oli arvatavasti ka peamine Michelsoni laimaja. Aino Kallasele saadetud isiklikes ülestähendustes vihjab just tema, et Michelson oli Koidulaga abiellunud kuulsuse pärast ja et see abielu ei olnud kunagi rajatud armastusele. Kui aga toetuda Michelsonide allesjäänud abielueelsetele kirjadele, siis on selge, et Rosenthal, kes esitles ennast nende parima tundjana, ei olnud aru saanud nende tunnete sügavusest või moonutas neid tahtlikult. (lk 148-149)