Mandlipuu
Piibel
[muuda]- Tee puhtast kullast lambijalg; see lambijalg olgu sepistatud töö aluse ja harudega; selle karikakesed, nupud ja õiekesed olgu sellega ühest tükist!
- 32 Selle küljest lähtugu kuus haru: ühest küljest kolm lambijala haru ja teisest küljest kolm lambijala haru!
- 33 Ühel harul olgu kolm mandliõiekujulist karikakest nupu ja õiekesega, samuti olgu teisel harul kolm mandliõiekujulist karikakest nupu ja õiekesega; nõnda olgu neil kuuel harul, mis lambijalast lähtuvad.
- 34 Aga lambijalal enesel olgu neli mandliõiekujulist karikakest nupu ja õiekesega:
- 35 iga harupaari all olgu üks nupp neil kuuel harul, mis lambijalast lähtuvad.
- 36 Nupud ja harud olgu sellega ühest tükist terviklik sepisetöö puhtast kullast.
- Teine Moosese raamat 25:31-36
kui küngastki kardetakse
ja teed käies on hirm;
kui mandlipuu õitseb,
rohutirts vaevu liigub
ja kapparipung puhkeb -
sest inimene läheb oma igavese koja poole
ja tänaval käivad leinajad ringi -
- Koguja raamat 12:5
- Ja mulle tuli Issanda sõna; ta küsis: "Mida sa näed, Jeremija?" Mina vastasin: "Ma näen mandlipuu oksa!"
- 12 Ja Issand ütles mulle: "Sa oled õigesti näinud, sest mina olen valvas oma sõna teoks tegema!"
- Jeremija raamat 1:11-12; mandlipuu on heebrea keeles saqed, mis sarnaneb tegusõnaga saqad - 'valvama'.
Proosa
[muuda]- Vein, õli ja mandlid; mandlipuud on parasjagu valgetes õites. Hoolikalt kannavad nad tillukeste valgete õite härma. Isegi tee veerel — murtuna, vigastatuna — on nad ikkagi puhkenud. Ja siis tuli aeg õitseda ja nad õitsesid, sest nii oli neile määratud. Lausa kuni silmapiirini välja — ikka siin-seal üks valge pahmak.
- Astrid Ivask, "Castilla", rmt: "Leiud", tlk Ita Saks, LR 18/1996, lk 47
Luule
[muuda]Lumi sulab nagu mu südamepiingi,
räästaste tilkumine just nagu reastaks
kristallpuhtaid sõnu —
sõnu tervekssaamisest...
Istun onni ees päikesepaistel
ja mõtlen:
praegu on all orus Traakias
mandlipuu roosiliste pungade puhkemise aeg...
- Elisaveta Bagrjana, "Aastaajad", rmt: Elisaveta Bagrjana, "Muistne flööt", tlk Helvi Jürisson, 1977, lk 44
Ah, mu sõber, näed,
kuidas tuld ma, puutun tuld ma ilma söestumata,
kuidas tema juurdub, juurdub mulle kulmudesse,
kuidas midagi ei ole, mis jääks seostumata
sesse juunitundi, neisse aiakurmudesse,
milles huugab leek ja lookleb roosa salamander.
Mandel, ole. Mandel, põle. Õitse, mandel.
- Paul-Eerik Rummo, "Õitsva mandlipuu juures" kogus "Ajapinde ajab" (1985), lk 32