Martha Rattus

Martha Rattus (sündinud 22. märtsil 1988) on Eesti kirjanduskriitik.

Artiklid

• Tõepoolest, kogumiku žanriline määratlus jääb ähmaseks. Siin on segamini lühiproosa, riimluule, kalambuurid, aforismid ja täiesti tühjad leheküljed. Selguse huvides olgu öeldud, et arvustuses vaatlen "Lihtsate asjade tähtsust" kui luulekogu. Andku lugeja mulle andeks, kui olen ehk liigkriitiline kõikvõimalike sega- ja vahevormide suhtes.
• Ligikaudu viiendiku raamatust moodustavad täiesti tühjad valged või mustad leheküljed, seega tasub raamatut soetada soovijal oodata, kuni see tuleb müüki vähemalt 20% allahindlusega. Ilmselt on tühjade lehekülgede mõte jätta lugejale hingamis- ja mõtlemisruumi. Kahjuks mõtlemapanevaid tekste napib, seega on tegu paberiraiskamisega.
• Ma ei arva, et viisikjamb on ainuõige võimalik rütmiskeem. Küll aga arvan, et tekstil peaks olema sisemine rütm, mis on selle teksti kontekstis loogiline.
• Päris mitmed luuletused on lühiproosapaladest välja nokitud read, mis on agressiivse enteripeksuga luuletuseks konverteeritud.
• "Lihtsate asjade tähtsust" iseloomustab – nagu pealkirigi ütleb – lihtsus. Ei, mitte võluv lihtsus. Mitte minimalism, mis suudab väheste vahenditega tohutult palju edasi anda. Pigem on see lihtsakoelisus, mõttevaesus, vaat et isegi labasus.
• Digitaalsena sündinud ning sotsiaalmeedias jagamiseks mõeldud luulele on tihti omane vähene poeetiline kihistatus ning pinnapealsus. Sotsiaalmeedia luule eesmärk on haarata hetkeks lugeja tähelepanu ja pakkuda talle kiiresti elamust. Ümbritsevast infomürast esile kerkimiseks peabki selline luule olema kergesti seeditav. Keegi ei jaksa bussipeatuses koera- ja toidupilte skrollides end matšeetega kujundidžunglist läbi murda. Instagramiluule satub lugeja ette enamasti juhuslikult. Luulekogu otsa aga tänaval jalutades ei komista. Lugeja peab tegema valiku pühendada oma tähelepanu just sellele konkreetsele raamatule. Trükimeedia ja Instagrami olemuslike erinevuste tõttu on neid tekste raske ühest meediumist teise üle kanda.
• Ma pean (trüki)luules lugu nii keelelisest kui sisulisest mitmekihilisusest. Hea tekst ei anna end esimesel lugemisel täielikult kätte. Autori vormilised ja keelelised valikud ning see, mis peitub ridade vahel, kõnelevad ehk valjeminigi kui sõnad paberil. Hea luule puhul täiendavad sisu ja vorm teineteist nii, et üht muutes muutub teinegi.
  • Martha Rattus, "Lauri Räpp "Lihtsate asjade tähtsus": kirjanduslik eelroog või rämpstoit?", ERR/Värske Rõhk, 18.05.2022 (Arvustus: Lauri Räpp, "Lihtsate asjade tähtsus. Tähtsate asjade lihtsus", 2021)