Päästerõngas

Christian Krohg, "Mees üle parda" (1906)

Päästerõngas on üks väheseid vees kulgemise vahendeid, mille tähtsaim osa on auk.

Proosa

• Raamat on üksinduse päästerõngas.
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 53

• [Elsa:] Mõned hoiavad tänaval telefonist nagu päästerõngast kinni, mina haaran mägedes iga tunni tagant huulepalsami järele. Muidu on mu huulte ümbrus kõva nagu papist, ja see pole meeldiv. Kelle pärast, küsite teie. Enda pärast. Mitte niivõrd meeste pärast, keda ma suudlen, pigem sellepärast, et ma neid suudlesin. Huulte kokkupuude on täiesti imeväärne. Ma ei saa sinna midagi parata, et mulle meeldib suudelda. Kuid huulepulka ei kasuta ma kunagi, isegi pidulikel puhkudel. See tuimastab aistinguid. (lk 41)
  • Clélie Avit, "Ma olen siin", tlk Kaja Riesen, 2016, lk 157

Luule

Kiirrong sipleb sõiduvees ja
päästerõngas valla pääseb.
Jälgi, kus su saapad käivad.
Puhh! kui tülikad on sääsed.

• Lauri Pilter, "*Tasa laulan, tasa kuulan...", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 22-23