Telefon
Proosa
[muuda]- Rääkida telefoniga - see on tõmmata läbi kõrva piipu. (lk 18)
- See, kes katab kinni telefonitoru suu, paistab kedagi lämmatavat, et ei oleks kuulda tema "kõrvale". (lk 29)
- Telefonitoru, mis jääb kutsutu tulekuni lauale, vajaks erilist kušetti. (lk 32)
- Kui telefoniautomaat tagastab raha mehele, vaatab too seda kurvalt; kui aga sama juhtub naisega, laseb see raha uuesti sisse ja valib teise numbri. (lk 51)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 1974/2
- Telefon heliseks teisiti, kui ta oleks surnud. Alati kiirustaksin vastama, valmis seikluseks. Pargis jalutades vastaksin võhivõõra mehe tervitusele, võtaksin väljasirutatud käe, järgneksin talle põõsastesse, puude vahele! — oleksin helde kõikide vastu! (lk 20)
- Joyce Carol Oates, "Ma olin armunud", tlk Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 9-26
Luule
[muuda]Võib-olla oli Fortinil
kargem kirjutada
vaiksetest rõhujatest, kes räägivad telefoniga,
viisakad röövlid annavad
kahtlemata šikimaid kujundeid.
- Maarja Kangro, "Maitsest", ERR, 22.08.2019
