Mine sisu juurde

Röövel

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Röövlid)

Piibel

[muuda]
  • Ja Jeesus hakkas neile rääkima: "Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?
49 Ma olen olnud päevast päeva teie juures pühakojas õpetamas, ja teie ei ole mind kinni võtnud! Kuid kirjad peavad täide minema!"
50 Ja kõik põgenesid, jättes ta maha.
51 Ja Jeesusele järgnes keegi nooruk, kes oli särgiväel.
52 Ja nad püüdsid teda kinni võtta, aga tema jättis linase särgi ja põgenes alasti.
  • Ja seda öelnud, läks Pilaatus taas juutide juurde välja ja ütles neile: "Mina ei leia temal mingit süüd.
39 Teil on ju kombeks, et ma paasapühal teile kellegi vabaks lasen. Kas te soovite nüüd, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?"
40 Nemad hüüdsid siis taas: "Ei, mitte teda, vaid Barabas!" Aga Barabas oli röövel.


Proosa

[muuda]
  • Sellepärast püüame — vähemalt rahvalikust ajalookäsitusest ja loomulikust õiglustundest juhindudes — leida kroonikatest ikka ja jälle "helgemaid" kohti, kust selguks, et ka eestlastel on — eriti varasema ajaloo käigus — õnnestunud mõni vallutaja, röövel ja rüüstaja maha või vigaseks lüüa või vähemalt vangistada. Võtame suurejoonelisema näitena Sigtuna põletamise 1187. aastal, mille kohta me ju täpselt ei teagi, kas linna hävitajad olid eestlased või mitte.
    • Arvo Alas, "Island! Saagad ja Eesti". Looming nr 2/1999


  • "Mu vaene taadike! Sind pisteti pokri kui kurjategijat koos röövlite ja varastega!"
"Mu pojuke, viska see mõte peast välja," ütles isa talle hellalt.
"Vanglas on kõik puha ausad inimesed."
"Aga mis paha nad siis on teinud?"
"Mitte kui midagi. Just sellepärast ongi nad vanglas. Vürst Sidrunile ei meeldi korralikud inimesed."
Cipollino jäi viivuks mótlema ja talle paistis siis, et ta midagi mõistab.
"Tähendab, vanglasse sattuda on auasi?" küsis ta.
"Mõnikord jah. Vanglad on tehtud nende tarvis, kes varastavad ja tapavad, aga sellest ajast peale, kui vürst Sidrun valitsema hakkas, on vargad ja mõrtsukad ta õukonnas, vanglas aga istuvad ausad kodanikud." (lk 8)


  • [William Fleete:] Mis tähendas see vaesele talumehele, kas need olid Visconti, Malatesta või paavsti sõjamehed, kes ta loomad tapsid, ta maja põletasid, ta naise ja tütre häbistasid. Polnud mingit vahet, kas need olid ühe või teise isanda teenrid, või lihtsalt mägedest tulnud röövlid. Mis jäi talle sel puhul üle muud, kui isegi põgeneda mägedesse ja ühineda mõne röövlisalgaga? (lk 184)


  • Kaks öist röövlit olid tuntud terves linnas, nad laamendasid tänavatel juba ammu nagu tahtsid, röövides ja tappes, ja neid ei puutunud keegi, kuna neist ühe isa töötas kohtunikuna.
Kohtunik oli lihase poja varastamise pärast kodunt minema peksnud, ning siis oli hukka läinud krants otsustanud isale häbi teha ja vangi kukkuda - mille peale ka kohtunik oleks oma auväärsest ametist minema kihutatud.
Kuid taadike ei soovinud tulusast kohast loobuda, sellepärast antigi korraldus kohtunikupoja vallatustest üldse mitte välja teha. Otsustati mitte alluda provokatsioonidele ja sihukest vigurivänta mitte kinni võtta.
Kus pole kohtunikku, seal käib ringi surm - ja surm koliski linna. Peksa saanud surid ilma kohtu ja juurdluseta kas tänaval või kuulsas Paradiisi metsas. Kõik kartsid tõtt otsida, keegi ei kaevanud röövimise ja rüüstamise pärast, sest just kaebajaid endid arreteeritigi ja viidi linnast kuskile ära. (lk 135)

Luule

[muuda]

Võib-olla oli Fortinil
kargem kirjutada
vaiksetest rõhujatest, kes räägivad telefoniga,
viisakad röövlid annavad
kahtlemata šikimaid kujundeid.