Pärilikkus
Ilme
Proosa
[muuda]- Herbitsiidide hulgas on mõned ained, mis liigitatakse mutageensete hulka. Nad on võimelised muutma geene, pärilikkuse materjali. Me tunneme õigustatult hirmu radioaktiivse kiirguse geneetiliste tagajärgede ees. Kuidas võime me siis olla ükskõiksed samasuguse toimega kemikaalide suhtes, mida me laialt külvame oma elukeskkonda? (lk 42)
- Inimkonnale tervikuna on üksikelust märksa väärtuslikum meie geneetiline pärilikkus, meie side mineviku ja tulevikuga. Kauakestnud evolutsiooni vältel kujunenult ei tee meie geenid meid ainult selleks, kes me oleme, vaid hoiavad endis tulevikku — olgu see siis lootus või ähvardus. Meie ajastu pahe on aga inimese poolt valmistatud põhjustest tingitud geneetiline muundumine, "meie tsivilisatsiooni suurim hädaoht". (lk 174)
- Soovi korral võime me vähendada ohtu oma pärilikkusele, omadustele, mis on tulnud meieni kaks miljardit aastat kestnud elusa protoplasma evolutsiooni ja valiku tulemusena; omadusele, mis kuulub meile vaid hetkeks, — siis peame ta edasi andma järeltulevatele põlvedele. Tänapäeval säilitame me halvasti tema rikkumatust. Olgugi et keemiatöösturid peavad seaduse järgi katsetama oma ainete mürgisust, ei nõuta neilt katseid, mis geneetilist toimet usaldusväärselt demonstreeriksid ja nad ei teegi seda. (lk 180)
- Vaevalt oleks Darwingi leidnud paremat näidet loodusliku valiku kohta kui resistentsuse mehhanismi tegevus. Algpopulatsiooni hulgast, mis oma liikmetes varieerub tugevasti struktuuri, käitumise või füsioloogia osas, tõusevad esile "sitked" putukad, kes elavad üle keemilise rünnaku. Pritsimine tapab nõrgad. Ellu jäävad ainult need putukad, kellel on mõni kaasasündinud omadus, mis päästab neid viga saamast. Nemad rajavad uue generatsiooni, kellel on lihtsa pärilikkuse kaudu olemas kõik oma esivanemate "vintsked" omadused. Siit järgneb paratamatult, et intensiivne pritsimine tugevatoimeliste kemikaalidega ainult komplitseerib lahendatavat probleemi. Mõne generatsiooni järel on tulemuseks nõrkade ja tugevate isendite segapopulatsioonist tekkinud populatsioon, mis koosneb ainult tugevatest, resistentsetest rassidest. (lk 223)
- Rachel Carson, "Hääletu kevad". Tõlkinud Ain Raitviir. Tallinn: Valgus, 1968
- "Julmus levib, kas teile ei tundu? Võib-olla kandub see edasi põlvest põlve — geenidega, nagu sinised silmad," arutles Willow, võttes kahe käega teekruusi ümbert kinni. "Või nagu kalduvus inimestele kaasa tunda." Ta oli alustanud küll tõsiselt, kuid viimaste sõnade juures vilksas ta pilk Perezile, Väike huumor, kerge klubinali, millele Sandy päris hästi pihta ei saanud. (lk 325)
- Ann Cleeves, "Kulutuli", tlk Lauri Vahtre, 2020