Põliselanik
Proosa
[muuda]- Gweni süda hakkas kiiremini lööma, kui ta kuulis raadiost põliselanike tunnistusi selle kohta, kuidas nad oma maal elasid, kuidas nad terve elu veetsid ajutistes peavarjudes, tormidest vintsutatud ja päikese soojusele lootes. Paljud põliselanikud elasid mais ja juunis kevadlaagrites, püünistega ondatraid püüdes, ning suved deltaaladel kalastuslaagrites kala püüdes ja kuivatades või valgeid vaalu küttides, osa talve aga elasid nad sisemaal küttides ja püünistega loomi püüdes. Berger käis nende uste taga, kõigis kolmekümne viies asulas. Seljas koortriidest jopp nahksete lappidega küünarnukkidel, suured koolipoisiprillid meeldivalt laial näol, käis ta suvelaagrites ja kalastusaladel nagu endisaegne rändjutlustaja. Ning muidugi tulid ka inimesed tema juurde. Kogunemistel rääkisid loendamatud tunnistajad mikrofoni, see oli nagu teatajate ja teadete kokkusaamine. See oli suurepärane lootuse aeg kõigile gaasijuhtme vastastele, igaühele, kes pooldas olevikus minevikust õppimist. (lk 132)
- Harry istus ühe pingirea otsas ning kuulas nutikat noort Yellowknife'i arsti, kes hoiatas järgmise lõunast tuleva ja põhjalat ähvardava mõju eest. Vaadake Alaskat, seletas arst, kus Alyeska gaasijuhe rajati pärast maaomandilepingu sõlmimist põliselanikega, ning isegi sellest hoolimata on sellel olnud hukatuslik tagajärg, mis avaldub enesetappude, lahutuste, alkoholismi, vaimuhaiguste ja vägivallategude arvu kasvus: see on nagu õuduslugu, aga viimane peatükk on meil veel kuulmata. Kuid siinsetel põliselanikel pole isegi maaomandilepet. Mis hakkab seega siin toimuma? Kolm talve saavad mõned põliselanikest tööd tänu suurele töökäte nõudlusele gaasijuhtme rajamisel ning nad hakkavad kõrget töötasu saama. Kuid mis saab edasi? Nad valguvad lõunasse, lootes seal samasugust palka saada, kuid täiendavad Vancouveri, Winnipegi või Toronto töötute ja abivajajate ridu, ning põhjala jääb ilma oma parimatest noortest meestest täpselt siis, kui dened on hakanud enesemääramisõigust taotlema. Valged juhutöölised, kellel on palju raha, alkoholi laialt käes ning kes ei mõtle oma teo tagajärgede peale, võrgutavad põliselanikest noori naisi ja kasutavad neid seksuaalselt ära. "Kes kõik selle kinni maksab?" küsis arst. "Kas gaasijuhtmekompanii? Või naftakompanii? Või Kanada rahvas? Need inimesed võivad küll dollareid maksta, aga me teame juba, kes inimeste kannatused kinni maksab." (lk 139)
- Siis aga hakkas Gwen valjusti arutlema, ega Berger liiga kergeusklik olnud. Temast jäi mulje, nagu usuks ta iga põliselaniku öeldud sõna, aga kas polnud ka nemad inimesed nagu kõik teised, võimelised omakasupüüdlikkuseks ja väikesteks liialdusteks? Gwen hakkas kahtlema, kas põliselanike side maaga ja loomadega oli tänapäeval sama ehe, nagu see oli olnud varem, kui neil polnud veel vägevaid püsse ega mootorsaane.
- Harry meelest polnud tunnete ehedusele rõhumine aus. Põliselanike side maaga oli midagi sellist, mis jäi teistele peaaegu mõistmatuks. (lk 235)
- Harry meelest ei kuulunud keegi kuhugi paika, kui ta just põliselanik polnud. Kõik teised olid vaid nagu tolm, mis kandus mööda maad itta, läände, põhja ja lõunasse. (lk 244)
- Elizabeth Hay, "Hilised õhtud eetris", tlk Urve Hanko, 2009