Lõks

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Püünis)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Christian August Printz, "Vaikelu" (1865)
Rahulolev hiirelõks pärast töö edukat sooritamist.

Lõks ehk püünis on seadeldis kellegi püüdmiseks.

Piibel[muuda]

Sest ta oma jalad viivad ta võrku
ja ta käib püüniste peal.
9 Püüdepael haarab teda kannast,
lõks hoiab teda kinni.
10 Tema jaoks on peidetud maa peale köis,
teerajale silmus.


Proosa[muuda]

  • Hiirelõks ei ole meie päevil leiutatud. Niipea kui kujunev ühiskond leiutas politsei, leiutas politsei hiirelõksud. /---/
Kui ühes majas, ükskõik missuguses, areteeritakse mingis kuriteos kahtlustatav isik, siis hoitakse vahistamist saladuses. Esimesse tuppa pannakse neli-viis meest varitsema, uks avatakse kõigile, kes koputavad, suletakse seejärel ja sissetulijad areteeritakse. Nõnda saadakse kahe-kolme päeva jooksul kätte kõik, kes külastavad seda maja.


  • NOTSU (üllatunult): Oo, tere! Ah et mis see on või? See on minu tehtud Lõks ja ma ootan, et Elevants siia sisse lendaks.
ELEVANTS (kole pettunult): Oo! (Pärast pikka pausi): Ikka tõesti või?
NOTSU: Täpselt nii.


  • See oli suur raudlõks. Ma ei ole küll kunagi karupüüniseid näinud, aga ma kujutan ette, et need siin olid niisama suured kui karurauad või suuremadki. Need on inimeserauad, ütlesin ma endale, sest need on inimeste püüdmiseks üles pandud. Eriti ühe inimese püüdmiseks. Sest polnud mingit kahtlust, et rauad olid pandud minu jaoks.


  • Olen naine, kes on püütud armastuse lõksu, armastuse õuduse lõksu. Armastuse halvatus. Nagu raske, surmava kilbi all lõksus olev hiiglaslik kilpkonn, keha jäljend, mis keha maad ligi surub... Katsusin temaga nädal aega mitte kohtuda. See katse kukkus läbi. (lk 32)


  • Kui Kingpool oli veidi aja pärast metsa vahele kadunud, vaatas Muhv Sammalhabemele kohmetult otsa ja lõi siis silmad maha.
"Ausalt öeldes ei ole ma oma elus veel ühtegi püünist valmistanud," ütles ta vaikselt. "Ma pole selleks lihtsalt mahti saanud, sest kogu mu vaba aeg on kulunud kirjade kirjutamisele."
Sammalhabe naeratas.
"Kõike tuleb ju elus ükskord esimest korda teha," rääkis ta. "Ega minagi pole mingisugune väljaõppinud püünisemeister, aga metsi mööda ringi hulkudes olen ma loomadele ülesseatud lõkse mõnikord siiski näinud. Tõtt öelda on need minus alati vastumeelsust äratanud. Ei ole just nagu eriti ilus kedagi püünisesse meelitada, kuid praegu pole meil kahjuks teist teed. Ja niipalju kui ma asjast aru saan, ei lähegi püünise tegemiseks tarvis midagi muud kui labidat ja kirvest."


  • Kaisu istub mättale ja ahmib mustikaid suhu. Üksildus ja lõksus olemise tunne tulevad peale kui murdlaine. Kes mulle selle eest aitäh ütleb, mõtleb ta. Töö, mäletab ta ema sõnu. Töö kiidab tegijat. Nüüd tundub, et ema on talle pärandanud liiga suure vastutustunde, selle lõksus ta ongi.
    • Sisko Istanmäki, "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998, lk 39-40


Ugrilane asus odrakäki kallale, jõi kalja peale, heitis siis korraga kurja pilgu ukse poole, haaras kärbsepiitsa ja virutas. Miski piiksatas ning jäi vait."Mis see oli?!" küsis vennapoeg pilku tõstmata.
"Ah, mis ta ikka oli," porises ugrilane. "Va päkapiku-raibe. Palju on neid siginenud, söövad varsti nisu sootuks ära!"
Vennapoeg tõstis aeglaselt pea ning jõllitas onule otsa.
"Päkapikk!" hüüatas ta. "Päkapikk! Kas sina, onu, oled näinud päkapikke?"
"Olen," vastas ugrilane odrakäkki närides. "Alguses olid neid kõik kohad täis, aga ma olen teisi ikka püüdnud. Praegugi on aidas ja sahvris lõksud üleval."


  • Ära astu kõnniteelt tänavale enne, kui saad kogu tänavast üle minna. Võid kõnniteelt vaadelda jalakäijaid, kes on keset hullunud ja möirgavat liiklust lõksu jäänud. (lk 2205)
    • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206

Luule[muuda]

Mure, sinul on nõiutud sidemed,
siidihäll on sul, laulud tasased,
tasakesi sa, kallike, hällitad,
kiigus hällitad, laulad laulukest,
laulad laulukest, kuni uinutad. —

Ärkan ülesse, — metsa sülesse
sinu eest lähen rahu otsima.
Vennike, kuidas mind ära näed sa,
kallike, kuidas mind ära vahid sa,
lähed ette kui tuhkrumees lõksuga!
Lõks sul kaenla all, — vahid tagasi,
kas ma sind vahest ei näinud kuidagi,
aru saanud, mis salamõte sul?

  • Juhan Liiv, "Mure". Rmt: J. Liiv, "Luuletused", koostanud August Sang. Eesti Raamat 1969, lk 114


Uurimiseks linnukesed toodagu, ja loomad,
hiirtele ja rottidele üles seadke lõksud.
Süstitagu insuliini, et neil tekiks koomad,
et nad räägiks protseduuril välja oma nõksud.

Kust nad teavad maale minna, kui veel laev ei leki,
aga hakkab ja peab leidma varjulise doki?

  • Juhan Viiding, "George Marrow 1011. uni", kogus "Detsember" (1971), lk 52


kui näid kui kitkutud, poolpaljas paabu
jäänd riismed uhkusest, kui jumal teab
mis lõkse elu veel su ette seab,
on ainus pääs: pead muretsema kaabu!

  • Kalju Kangur, "Must kaabu" (1978) kogus "Sonetiraamat" (1989), lk 80


Kas me jõuame andestada
kilekotibuumi vallapäästjatele
ja neile, kes pidasid nailonsärki,
plasttopsi ning -kõrt arengu näitajaks,
kuigi igas särgis, topsis, kõrres ja kotis
oli lõks, mida tassiti riigist riiki,
ilma et seda oleks märganud ükski toll?

  • Livia Viitol, "Puhast leiba ja vett", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 10-11

Vanasõnad[muuda]

  • Kiitus on rumalate lõks.
  • Mesi karu lõksu meelitab.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel