Piret Viires
Piret Viires (sündinud 11. augustil 1963 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane.
Intervjuud
[muuda]- Väga palju sellest, mis meil tänapäeva kirjanduses on, põhineb ülesehitamisel, muutustel ja ka murrangutel, mis üheksakümnendate kirjanduses ja kultuuris toimusid.
- [1990. aastad kui siirdeajastu:] Kultuurile tekkis turumajanduslik väärtus. Võeti kasutusele nõukogude ajal ebaolulised terminid "mis müüb" ja "mis ei müü".
- Kõik need tegevused, mida me praegu peame normaalseks, olid 1990-ndatel omamoodi uudsed asjad.
- Punkluule on praegu jõudnud nišifaasi, kus punkkultuur ehk loomupäraselt olema peakski. Võiks öelda, et seda, mis toimus 1980-ndate lõpu punkkultuuris, ei kiidaks üks tõeline punkideoloog ise heaks.
- [Rühmituste kadumisest:] Sageli on rühmituse mõte ka endale tähelepanu tõmmata ja oma loomingut koos mõttekaaslastega esitada, et see jõuaks lugejani. Tänu sotsiaalmeediale ja veebile on nüüd võimalus igale poole jõuda. Praegu ei ole lihtsalt seda probleemi, et oma tekste üldse avaldada ei saa. Võib-olla ei olegi enam vaja avalikke luulelugemisi?
- Raamatuid ilmub palju, aga igaüks neist on mõeldud eri grupile: krimikirjanduse lugejad loevad krimiteoseid muud tõenäoliselt mitte. Luulelugejad loevad luulet. Teoseid, mida kõik inimesed loeksid, on väga vähe. Kirjanduse roll ei ole taandunud, aga see on teisenenud.
- Eesti kirjandusel on üks huvitav isepära, see on suhteliselt väike. Meie keel on väike, meil ei ole kirjanikke väga palju, aga meil ei ole ka mingeid asju väga kirjanduskaanonist välja visatud. Uued nähtused, mis ilmuvad, võetakse omaks ja "laiendatakse kaanonit".
- Võiks öelda, et eesti kirjandus on ühelt poolt väga kirju, aga samas ka väga ühtne. Sest kõik see on kirjutatud eesti keeles. Ja kõik, mis on kirjutatud eesti keeles, on eesti lugejale armas.
- Piret Viires, Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse professor, intervjuu: Kaisa Ling, "Piret Viires: eesti kirjandus on kirju, aga samas väga ühtne", ERR/Klassikaraadio "Gogol", 22.05.2022
