Rähn

Rähnlased (Picidae) on linnuriigi löökriistagrupp, värvika sulestikuga toimekad linnud.

Proosa

Kui viimane saad oli maas, hakkas vana mehe meelekohas rähn taguma. Ta istus põllupeenrale, võttis kalossid jalast, luitunud nokatsmütsi peast ja tõmbas käega üle valge lauba ja pealae, mis polnud nagu eluilmaski päikest ja õhku saanud. Kui pealage ei oleks ääristanud õhuke hall juustepärg, oleks võinud mõelda, et pealmise mütsi all on valge alumine müts, nagu pealisriiete all on harilikult pesu, nii järsult erines sile lagipea kortsulisest, pruuniks põlenud näost. (lk 11-12)
- Māra Svīre, "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23

Rähn võib oma nokaga vastu puud taguda tundide kaupa ning teha minutis kuni sada nokalööki. Kuidas ta peapõrutust või vähemalt peavalu ei saa? Kuigi me kuuleme ja näeme rähne puid toksimas, ei kohta me kunagi uimast rähni puude all tuigerdamas. Põhjus on lihtne: rähni pealuu on tugevam kui teistel lindudel. Tema nokaga on ühenduses tugevad kaelalihased, mis võtavad suurema osa löögist enda peale ning hoiavad kaela löögi ajal kange ja tugeva.
- Tuul Sepp, "Linnud", 2013, lk 77

Luule

Kauh-kauh-kauh! Tõuseb lendu
rähn ja siis jälle laskub.
Krõbedal puutüvel püsti
seisab ta, kus aga astun.

Süsimust on ta kui saatan.
Uuh! Hoopis iselaadi.
Kollase nokaga toksib
pooleli jäänud ballaadi.

Aleksander Suuman, "Must rähn" kogus "Krähmukirjad" (1966), lk 56

minu peopesad imevad lõhna
ja võtavad mahladelt värvi
nii pikalt ja hellalt taob rähn
meelekohas üht lahtist närvi

Viiu Härm, "*on hilise maasika aeg...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 16

aeg läheb üle kõige
aeg lükkab seinad koost
jääb üks rähni hõige
pistriku kiljatus soost

kuskil lööb vasar lokku
kõigel on kõigega seos
et me jääksime kokku
lõhna maarjahein peos

Jaan Kaplinski, "* Allnõlva sarapikus, rmt: "Kirjutatud. Valitud luuletused" (2000), lk 139

Välislingid