Roman Jakobson
Roman Jakobson (Роман Осипович Якобсон; 11. oktoober 1896 Moskva – 18. juuli 1982 Boston, USA) oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. Ta õppis Moskvas, kust siirdus 1920. aastal Prahasse. Aastast 1938 elas ta Skandinaavias ning aastast 1941 USAs, kus oli õppejõuks Harvardi Ülikoolis (1949–1967).
"Tõlkimise keelelistest aspektidest"
[muuda]- Me pole kunagi maitsnud ambroosiat ega nektarit ning oleme ainult keeleliselt tuttavad sõnadega "ambroosia", "nektar" ja "jumalad" - nagu nimetatakse esimeste müütilisi joojaid -, kuid sellegipoolest me mõistame neid sõnu ja teame, millises kontekstis võib üht või teist kasutada.
- Samaväärsus erinevuses on keele sõlmküsimus ja lingvistika keskne huviobjekt. Nii nagu iga keeleliste sõnumite vastuvõtja, tegutseb ka keeleteadlane nende tõlgendajana. Keeleteadus ei saa tõlgendada ühtegi keelenähtust ilma tõlkimata selle märke kas sellesama süsteemi teisteks märkideks või märkideks mõnes teises süsteemis.
- Võime kõnelda mingit keelt tähendab ühtlasi võimet kõnelda sellest keelest.
- Kõik tunnetuslikult kogetu ja selle klassifikatsioon on edastatav igas olemasolevas keeles.
- Keeled erinevad olemuslikult selle poolest, mida nad peavad edasi andma, mitte selle poolest, mida nad võivad edasi anda.
- Luulekunstis valitseb sõnamäng, või, kasutades erudeeritumat ja ehk täpsemat sõna, paronomaasia, ning olgu tema võim absoluutne või piiratud, on luule definitsiooni poolest tõlkimatu.
- "Tõlkimise keelelistest aspektidest" (1959; eesti keeles 2010, Acta Semiotica Estica 7, lk 299–306, tõlkinud Elin Sütiste)
Tema kohta
[muuda]- Et humanitaaria tänane argipäev on postjakobsonlik, saab sissejuhatavate üldainete kuulamise järel aru tõepoolest ka see bakalaureuseüliõpilane, kes hiljem magistritööd ei kirjuta. Roman Jakobsoni kommunikatsioonimudeli ja keele kuue funktsiooniga algavad keele-, kirjandus- ja tõlketeooria kursused, kui loetelu rohkem kui poolikuks jätta. Jakobson ise on määratlenud end moodsate distsipliinide ranget iseseisvust võõristades vene filoloogina. Tema kirjelduskeeli on aga laenanud ka teised teadusharud antropoloogiast semiootikani.
- Anne Lange, Tõlke mõiste dünaamikast. Keel ja Kirjandus 2010 nr 4, lk 298
