Seenekorjamine
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Seenelkäik)
Seenekorjamine ehk seenel käimine on seente otsing, tuvastamine ja kogumine nende asualal ning sealt teisaldamine inimeste asustuspiirkonda, üks koriluse alamliike ning Eesti rahvuslikke spordialasid.
Proosa
[muuda]- Trühvlikasvatajale ning tema emisele, kes kõnnivad maa-alusel trühvliaial, on olukord küllap halenaljakas ja kurb. Siin tunneb too ilus terve emis kõige iharama kuldi lõhna, kellega ta on elus kokku puutunud, ainult et millegipärast näib too olevat maa all. See ajab emise marru ja ta tõngub meeleheitlikult, kuid välja ilmub kõigest kummaline muhklik, laiguline seen. Seejärel tunneb emis vaid mõne sammu kaugusel järgmise üliisase kuldi lõhna - too on samuti maa alla maetud - ja asub tööle, üritab teda meeleheitlikult välja kaevata. Küllap ajab olukord ta ihast ja pettumusest hulluks. Lõpuks korjab trühvlikasvataja seened kokku, paneb kotti ja veab emise tagasi koju, ehkki tolle selja taga väreleb kogu aed kenade kultide vängest aromaatsest jõõrast, kes kõik tema järele õhkavad, kuid on nähtamatud!
- Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005, lk 190
- Nii et Maie ei saanud enam Iigoga ka seenele minna. Sealgi olid nad kumbki üksikud, kuigi tõid ühise saagi Mimmile. Maie oli ainult arvanud, et nad on kooskõlas. Ent nüüd tundis ta eraldatuse piiri selgesti, just nagu Mimmi oleks noaga taigna pooleks lõiganud. Mimmi armastas ikka kaht pirukat teha: pool tainast ühele pirukale, pool teisele. Või — Maiel tuli hoopis iselaadne võrdlus pähe — oli Suur Seeneline jätnud ühe jalaks kasvama, aga teise kübarapoolse osa — pannud oma korvi ning ise kõndinud minema.
- Heljo Mänd, "Metsseanahk", 1993, lk 20
- Mulle meeldib looduses. Kui peaksin valima Egiptuse reisi ja metsa seenele mineku vahel, siis valiksin seenelkäigu.
- Kaido Höövelson, intervjuu: Alo Lõhmus, "Puhkav Baruto: Lähen täna loomadele heina niitma" Maaleht, 4. august 2011, lk 2–3
- Eesti metsad on tõepoolest midagi Google'i algoritmi sarnast. Seenelkäik ja guugeldamine on põhimõtteliselt üks ja sama tegevus, mille leiutasid korilased.
- Valdur Mikita, "Lindvistika ehk metsa see lingvistika", Välgi metsad, 2015, lk 18