Setomaa
Setomaa on maa Eesti kagunukas ja selle vastas Venemaal. Setomaal elavad eelkõige setod.
- Edimäne pilt, mia’ mul Setomaast miilde tulõ, om lämmi ilm, päävänõsõng ja seenemõts, koh saat pal´astõ jalguga’ k´avvu’. Uma’ edimätse’ sammu’ ma teigi’ Setomaal mamma (esä imä) puul Jaamstõ küläh. Ma olõ-õs sis viil aastatki’ vana. Parhilla’ om tuu külä tõõsõl puul Eesti-Vinne piiri ja mamma majah eläse’ võõra’ inemisõ’. Mi perre jaost oll väiga’ hallõ, ku tull mamma majaga’ jumalaga’ jättä’. Nii pall´o hüvvi mälestüisi om tuu kotusõga’.
- Ma olõ-õi sünnü perrä seto, a hing hoit sinnä’ poolõ.
- Nii sai sis ma’ sündüdeh hindäle mamma, kiä elli säntseh erilitsõh kotusõh ku Setomaa, koh kõnõldi tõistsagamaist kiilt, koh õga puulpühä kävemi külänaisiga’ suitsusannah, koh pidopääväl naase’ lauli’ ja koh naabritädi nüssetü piimäl oll vaehtõpääl liikva maik man.
- Päämäne, mia minnu kõgõ inäp Setomaa man köüt, omma’ inemisõ’, kiä’ omma’ kärre’ ja väiga’ hüä huumoriga’. Kindlahe mäng siih umma ka’ seto kiil, mia mu arvatõh and võimalusõ väljendä’ hinnäst pall´o kujundligubalt ku eesti kiräkeeleh. Mul om ausalt hüämiil, õt seto keelel ja kultuuril om väärikas kotus Eesti ja terve Õuruupa kultuurih. Inemisõna, kiä tegutsõs kultuuriperändi valdkunnah, pia ma setokõisi võimu ja joudu umma kultuuri nii jovvulitsõlt edesi kanda’ näide ütes hinnalitsõbast joonõst. Ma arva, õt ma essü-üi, ku ütle, õt setokõisi maailmapilt om keskmätsest poeetilitsõp. Seto leelo ja kõik Peko ja Taarka luu’ om üts näüdeh tuust.
- Tuu oll kõva tego, õt Obinitsa sai soomõ-ugri kultuuripääliina staatusõ 2015. aastagal. Erilitsõlt hüämiil oll tuul aastagal Eesti Rahvusraamadukogoh võõrusta’ näütüst soomõ-ugri pühäkotussidõst, koh olli’ eksponeerit ka sootska Riitsaarõ Evari maali’. Mul olõs väiga’ hüä miil, ku saasi’ viil vahenda’ seto kultuuri läbi Rahvusraamadukogo.
