Sisehääl

Luule

Ja argliku häälega
piiksub minu kõige parem mina,
et ma võiksin pigem kokku arvutada,
mitu kontrolltööd ja seminari on tuleval nädalal.
Kuid seda ma tean isegi,
ja ma nühin oma kõige paremat mina
nõnda tugevasti harjaga, et ta karjub
ja lubab edaspidi laupäeviti vait olla.
Sest laupäev on laupäev,
ja inimene on inimene
ja ümberringi on maailm
ja peas on mõtted.

• Paul-Eerik Rummo, "Laupäev" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 270

Hüljatud kundunud nurmel kas sisehäält sundlikku kuuled:
nüüd kõlblust kõpitse, mees, kustumas isade täht!
Vabamaks enam ei saagi. Kõlblus ei asenda kõblast,
kui jäänud jõuetuks aeg; kõplast ja käsitsitööst
viimselt ehk abi, kui elukord aheneb, viletsus suurdub,
ja kõlgasväärtuste reas mõistuse märgiks saab null?

• Mats Traat, "Valgus võtab ka ruumi" I. Looming nr 6/2012, lk 756