Sookuivendamine

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Lõid siis Sookurgu ja Ülesoo mehed käed kokku, et lasevad soo kuivaks ja parandavad maa ära.
Soo serva sõitsid masinad — terve kolonn kraavikaevajaid.
Aega viitmata hakkasid pikanoolelised ekskavaatorid magistraali sisse võtma. Hööritasid kopaga, tõstsid mudast turvast ja nöörsirge kanal hakkas sood pikuti pooleks lõikama.
Vesi, mis siiamaale oli soo peal paigal seisnud, pistis kraavi mööda lippama.
Töö ei katkenud mitmel aastal. Magistraal pikenes, veed alanesid. Masinad muudkui müttasid. Tõmbasid pikuti ja risti jutte üle soo. Kuhu kärsa sisse pistsid, sealt vee minema lasksid. Edasi tulid kam aratõngujad ja kannukoristajad ning keerasid kummuli jõhvikasambla ja murakamättad. (lk 28)
  • Pärast seda, kui soo kuivaks lasti, hakkas külas imelikke asju juhtuma, missuguseid varemalt ilmaski ei nähtud. Jõgi Ülesoo all jäi nii veevaeseks, et vaevalt nirises. Kalad kadusid ja vähjad punusid tagurpidi minema. Sookurgu allikas, kust aasta ringi külma ja kristallselget vett oli üles keenud, muutus mudaseks ja lõpuks kuivas hoopis. Kuid kõige hullem oli kaevudega: need jäid kummaski külas tilgatumaks.
Seda viimast vempu polnud soost keegi osanud ette arvata. (lk 19)
  • Harri Jõgisalu, "Laukasoo viimane vemp", lk 27-28, rmt: "Nõiutud allikas", 2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981