Soome laht

Proosa

Ei ole neid Soome raamatuid palju, mis Eesti lehtedes on nimetatud; ei ole ole neid Soome kirjanikku mõnda, kes Eestis tuntud oleksivad; veel vähem teatakse teisel pool lahte meie raamatutest ja meie kirjanikkudest. Ometigi oleks ehk meil enam põhjust tutvust otsida, sest kui kirjanduspõllul ja haridusepüüdmistes üks teiselt võib õppida, siis võime meie soomlastelt õppida: neil on mitmed paleused juba kätte saadud, mis meile kättesaamata näitavad olevat, mitmed sihid aetud, kus meil veel pime padrik tohab. Edenemist, ootamata ja suurt, on viimsed aastakümned Suomile toonud: kogu rind on edasi sammunud, ei ainult üksik tööline; ka kirjandusepõld hakkab sääl kaunist vilja kandma. Endistele harvadele tegelastele on noored abisalgad kõrvale astunud; vanad üksikud puud näevad ümberringi noore metsa tärkama.
- O. K. (Oskar Kallas), "Kirjandusest", Postimees, nr. 271, 7. detsember 1899, lk 1-2 (Arvustus: J. H. Erkko: Runoelmia ja ajatelmia. Helsingis 1899. 214 lhk.)

Soome lahe kummalgi rannikul on mõeldav Soome ja Eesti vabariikide lepingupärane reaalunioon kummagi rahvaesinduse soovil ja rahvusvaheliselt kindlustatud rahvahääletuse eeldusel.
- Gustav Suits "Eesti Töövabariik. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei märgukiri Eesti iseseisvuse küsimuses", 1917. (Rmt: Gustav Suits, "Vabaduse väraval". Ilmamaa, 2002, lk 83, 93.)

Peterhofi kulgev tee viib mööda Soome lahe rannikut. Suvised maastikud olid uskumatult kaunid. Mere pool küljes kerkivad tohutu suured lehisemetsad, mille rüpes peitub peterburilaste suvilaid ja villasid. Kui keerasin auto sellele teele, tundus, nagu viiks see kuhugi muinasmaale. Aastasadu on neid teid mööda sõitnud keiserlikud tõllad. Nüüd põristasid mööda liivast maanteed autod nagu hiigelsitikad. Meie taga kerkis vägev tolmupilv.
- Laila Hietamies, "Valged akaatsiad", tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996, lk 34

Kuigi kaante vahel ilmub soome luulet eesti keeles vähem kui eesti luulet soome keeles, kostab luuletõlkeid kirjandusfestivalide lavadel mõlemal pool Soome lahte võrdselt. Kirjandusfestivalid ongi tõelised luulesilla ehitajad ja tugevdajad, seal sünnivad uued kontaktid ning ideed, kuidas parandada luule nähtavust ja tunnetavust silla mõlemas otsas. Lähestikku asuvate maade kirjandusfestivalidel on mõistlik teha koostööd ka siis, kui külalisesinejaid kutsutakse kaugemaltki kui naaberriigist.
- Heidi Iivari, "Eesti luulel on Soomes pidu" Sirp, 17.06.2016

Kui oleksime 15 kuni 20 aastat tagasi püüdnud teha Helsingi ja Tallinna vahelise laevaliikluse prognoosi ja keegi oleks pannud kirja, et viis miljonit soomlast – aga see on peaaegu Soome rahvaarv – sõidab igal aastal [üle lahe], siis ei oleks ka keegi seda uskunud, aga see toimub.
- Kersti Kaljulaid "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv" Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt
käib Läänemere kaldale
ja Munamäe metsalt, murult
käib lahke Soome lahele?