Sukad

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Sukk)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti



Naine sukki kohendamas (Jean-François Millet, u. 1848)

Luule[muuda]

Oh sukki neid, mis lõppeda ei taha!
Kuis otsib hingeldes mu põlev suu,
Et läheneks ju kord see võrratu
Batist- ja pitsivaht... Kui valge vaha
 
Sul läigib ihu... Maitsen sooja naha
Siidsiledust ja — nagu õilmepuu
Kõik õilmed kevadtormil — sama ju
Ma sajan suudlusi su pääle maha.

  • Marie Under, "Sina ütled" kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 55

Proosa[muuda]

  • Ta soris pesulaekas, siis sukalaekas, ta venitas lagedale paari õhukesi sukkpükse, nagu oleks pidanud tinalasti tarima, vaatas mõtlikult sukki, ajas ettevaatlikult käe sisse, hoidis neid vastu valgust, pööras aegamisi, aga ta teadis juba, et teda ei säästeta millestki, sest jooksvad sukasilmad avastas ta ikka alles siis, kui tal olid sukad juba jalga tõmmatud, ja see piinarikas vaev, et iga päev, terve eluaeg, ikka sukki tuleb otsida ja iial ei või teada, kas see päev on juhtumisi ka parema aluspesu päev või vana ja luitunu päev, juba see üksi oli õudne, ja siis, olles lõpuks leige duši all käinud, kuna sooja vett ei jätkunud iialgi kõigile, oskas ta nii seada, et ta ei juhtunud kokku proua Mihailovicsiga ega tema õudse Elisabethiga, selleks et keegi majas õieti ei märkaks, millal ta üles tõusis, ja see oli raske koorem.


  • Sukad tõmmatakse jalga, kandes hoolt sukajoonte otsese jooksu eest. Lakknahast kott viiakse õue jalutama. Taftist seeliku all kahiseb petticoat. Asjade eest on makstud, nüüd tuleb neid teistele näidata. (lk 47)