Tämber
Proosa
[muuda]- Ning kui Ruth talle oma lemmikvärsse ette luges, tõusis Martin seitsmendasse laevasse. Ühelgi naisel, keda ta oli kuulnud kõnelevat, polnud sellist häält. Iga üksik häälik neiu suust õhutas ta armastust, iga sõna pani ta tunnetetulvast värisema. Martinit võlus selle hääle eriline, mahe ja varjundirikas tämber — hariduse ja südameheaduse täpsemalt määratlematu koosmõju tulemus. Kui ta Ruthi kuulas, kõlasid ta mälus tsiviliseerimata värviliste naiste ja vanamooride lõikavad karjed ja pisut vähem toorelt ta oma klassi naiste ja tüdrukute kalgid hääled.
- Jack London, "Martin Eden", tlk L. Rajandi, 1963, lk 66
- "Kas ma saan teid aidata, kulla daamid?"
- See oli mahlakas ja võrratu hääl, iga diftong siugles sujuvalt oma kohale. See oli kuldpruun hääl. Kui multiversumi Loojal oleks hääl, siis oleks see hääl just niisugune. Kui sel oli puudusi, siis vahest ehk see, et säärast häält ei oleks saanud kasutada näiteks söe tellimiseks. Niisuguse häälega tellitud süsi oleks muutunud teemantideks.
- Terry Pratchett, "Õed nõiduses", tlk Piret Purru ja Aet Varik, 2001, lk 39-40
- Aurélie teeskles uinumist, sellal kui vanaema pesi hoolikalt, harjas hambaid söögisoodaga, kohendas meiki ja lisas parfüümi. Vanaema väljus. Aurélie vahtis laepirni kumerusi. Ta ärkas, sest teda tassiti süles konkusse. Uks sulgus. Magamistoas meesterahva ja vanaema hääled, voodi kägin. Järgmisel päeval otsustati, et püsigu ta parem algusest peale konkus, talle anti taskulamp ja Tintini raamatud ema lapsepõlvest. Aegapidi õppis ta tuvastama kolme mehehäält: esimese tämber meenutas rasvarikast pasteeti, teises kiunus heelium, kolmandas ragises killustik.
- Lauren Groff, "Moirad ja fuuriad", tlk Lauri Saaber, 2017, lk 216
- Rumalus, nagu kõik muudki inimomadused, on füüsiline. Rumalus on alati häälest kosta. Targa inimesegi hääl moondub, kui ta mingit lollust hakkab ajama. Sellesse tekib ebameeldiv kimedus, vastik võnge. Rumalus ongi võngetes, tämbris, sageduses. Füüsiline ja ühtlasi fataalne. Oma sagedust ei muuda.
- Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed", Tallinn: EKSA, 2017, lk 145
Luule
[muuda]Mis see koolikell ka poleks,
lihtne liivakell või Rolex.
Ja ükskama millist nägu
on see koolikellakägu,
aga tema tore tämber
täriseb kui plekist ämber.
- Ilmar Trull, "Koolikella hääl" kogus "Rähni ravi" (2015), lk 280