Tiina Hoffmann

Tiina Hoffmann (sündinud 30. septembril 1981) on eesti tõlkija ja tõlketeadlane.

• Sõjajärgne kinominister Olga Lauristin oli see, kes kirjutas dekreedi, et kõik filmid tuleb ära tõlkida eesti keelde subtiitertõlkena. Põhimõtteliselt seda dekreeti järgiti kuni 1990. aastateni.
• Kogu nõukogudeaegne filmitõlge, ma võiks öelda, on täiesti unustuse hõlma vajunud. Sellest mälestusest on vähe midagi käegakatsutavat järele jäänud, kui ehk multikad välja arvata.
• [Esimeste helifilmide linastustest Gloria Palace'is:] Subtiitrid projitseeriti filmiekraani alla eraldi slaidina. Kui kõne tuli, pidi käsitsi need slaidid õigel hetkel nii-öelda pildile lükkama.
• Huvitav on, et neil kolmel aastal, mil oli Saksa okupatsioon, kinonäitamine natuke elavdus. Eestikeelset filmitõlget tehti edasi.
• Paremad filmid dubleeriti eesti keelde nii, et dublaažimeeskond sõitis Leningradi Lenfilmi kinostuudiosse, kuna meil polnud tehnilist baasi ise dubleerida.
• [Subtiitrite vajalikkusest sõjajärgsetes maakinodes:] Vene keele oskus oli üsna napp nendes piirkondades ja vast isegi nõukogude aja lõpuni oli eestlaste vene keele oskus üleliiduline naljanumber.
• [Lääne filmidest, mis saadi Saksamaalt sõjasaagiks:] Nende puhul muudeti pealkirju tundmatuseni, et liitlased ei saaks aru, kuidas nende filme ilma autoriõigusteta levitatakse.
• [Välisfilmide nimetamisest trofeefilmideks ka 1950ndatel:] Sõna trofeefilm kui hea välisfilmi sünonüüm oli juba eestlaste teadvuses juurdunud.
• Kõik välisfilmid olid dubleeritud ju vene keelde. Varianti, et oleks näinud välisfilme originaalkeeles subtiitritega, vähemalt esimese ekraani kinodes polnud. [---] Teine ekraan olid filmifestivalid, kus oli ka vahel vaja subtiitertõlget ja vahepeal sünkroontõlget. [---] Enamasti võiks kolmanda ekraani all nimetada kinoklubisid, mis oli üleliiduline nähtus.
• Mis puudutab tsensuuri, siis alasti naise keha tsenseeriti kuni nõukogude aja lõpuni. Moraalinormid keelasid teatud asju kinos näidata.
• Ühest filmist võidi teha vabalt tuhat koopiat üleliiduliseks levitamiseks. Kui juba lõigati sealt kümme minutit maha, siis lindimeetrite kokkuhoid oli märkimisväärne.
• Näiteks aastal 1976 tuli kinodesse Bernardo Bertolucci film "Konformist", mis lõigati umbes pool tundi lühemaks. Sellest tuli uus antifašistlik linateos. Psühholoogiliselt väga olulised kohad lõigati välja, näiteks stseenid peategelase homoseksuaalsest minevikust.
• Arusaama Lääne ühiskonnas aktuaalsetest probleemidest mõjutati kas või sellega, et filme näidati vahel 20 või isegi 30 aastat hiljem.
• Venekeelseid dublaaže oli ka mitmesuguseid. Enamasti 1960. aastate lõpuni ja isegi 1970. aastateni harrastati klassikalist kaunist huulte liikumise järgi sünkrooni viidud dublaaži.
• Ma tahaksin rõhutada, et Eesti filmitõlget ei tsenseeritud mitte ühelgi tasandil.
• Näiteks eelkooliealistele mõeldud multifilmide tõlget ega isegi multifilme endid ei tsenseeritud, sest see oli eelkooliealistele mõeldud materjal ja isegi ei eeldatud, et sinna saaks mingit sõnumit panna.
• Pärast Stalini surma sellist inimest, kes oleks filmikontoris olnud subtiitertõlke tsensor, üldse ei olnud.
  • Tiina Hoffmann, intervjuu: Airika Harrik, "Doktoritöö: Eesti filmitõlge pääses nõukogude ajal tsensuurist", ERR, 19.10.2021

• Saksamaal armastatakse väga maiustusi. Statistiliselt süüakse seal inimese kohta tükk kooki päevas. 80 miljonit suurt koogilõiku päevas.
• Semiootikas on kogu aeg küsimuseks, mis see lõppude lõpuks üldse on. Ühte pidi on tegu uurimise metodoloogiaga, aga teisest küljest on see ka eraldi teadusharu. Et see vastuolu kuidagi lahendada, oleks hea semiootika uurimisviise kasutada teadustööks mingis teises valdkonnas, selle üle mõtisklemiseks. Kuna semiootika nagu ka tõlkimine tegeleb märkide ja tähendusega, on neid kahte hea kokku viia.
• Pedagoogikas on põhiline huvi äratamine ja sellega sai Lauri Leesi küll väga hästi hakkama.
• Saksamaal on juristidel kombeks tööalaseid tekste ja kirju diktofoni dikteerida, mis siis sealt omakorda üles kirjutatakse. Sellise tehnika eesmärk on hoida tekstid võimalikult arusaadavad ka juriidikakaugetele inimestele.
  • Tiina Hoffmann, intervjuu: Indrek Tark, "Sibulaküla suurejooneline eesti-saksa kodu", EPL, 25.10.2019