Toitained

Proosa

• Seos süsivesikuhimu, serotoniini ja meie aje vahel oma emotsionaalset tasakaalu taastada näib vaieldamatu. Aju on keemiatehas ja toitained on väga keerukad kemikaalid. (lk 178)
  • Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005

• [Parlabane:] Pole olemas ilusat latva ilma tugeva juureta, mis teeb oma tööd pimeduses, imedes toitaineid kivide, mulla, pinnavete ja väikeste maa all tuhnivate elukate vahelt. Inimene on samasugune; tema hiilgeomadused ja viljad on kõigile nähtaval, et armastust ja imetlust ära teenida. Aga juur? /---/ Mis moodustab inimese juurestiku? Kõikvõimalikud asjad, mis tema nähtavale osale toidust annavad, ent tema kõige sügavam juur, peajuur on see laps, kes ta kord oli ning kellest ma sulle ükskord rääkisin, kui ma sind oma elulooga lõbustasin. See on juur, mis läheb kõige sügavamale, kuna ta ulatub esivanemateni välja.
  • Robertson Davies, "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997, lk 196

• "Kindlasti te murrate nüüd pead, miks me pidime kõik need kotid kaasa võtma?"

[---] Vimes pöördus jälle preili Beedle'i poole ja ütles: "Noh, see on lihtsalt oletus, aga siin on näha palju jäneseluid ja ma olen kuulnud, et ainult jäneselihast toitudes võib ära surra, kuigi ma ei tea, miks see nii on."

Preili Beedle lõi särama. "Teate, komandör Vimes, te tõusite just praegu minu silmis! Jah, jäneseliha on olnud härjapõlvlaste nuhtluseks! Nagu ma aru saan, ei leidu jäneselihas üht hädavajalikku toitainet ja keha jääb sellest ilma, kui midagi juurde ei sööda. Abi on peaaegu igasugusest rohelisest kraamist, aga meeshärjapõlvlased arvavad, et õige söök on ikka jänes kepi otsas." Preili Beedle ohkas. "Päkapikud teavad seda ja on hea toidu osas täiesti fanaatilised, nagu peaks olema igaüks, kes on palju aega maa all. Härjapõlvlastele pole aga keegi vaevunud rääkima ja ega nad ei kuulaks niikuinii, seepärast ongi nende osaks halb tervis ja enneaegne surm. Mõned jäävad muidugi ellu, peamiselt need, kes eelistavad rotiliha või söövad ära terve jänese, mitte ainult need osad, mis on kõigile arusaadavalt söödavad, ellu jäävad ka need, kes lihtsalt söövad köögivilju." (lk 175)

• Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012

• Ulatuslikud jahedad veerohked soometsad on lausaliselt kuivendatud ning muutunud toitaineid ökosüsteemist väljaviivateks puupõldudeks, sest raievanus võrdub bioloogilises mõttes puude varase keskeaga. Kui mitu korda saab neid alasid lagedaks raiuda ja taasmetsastada? Lõpuks on pinnas vaesunud, lagupuitu ei teki, kooslus on lühiajaline ja puud ühevanused, mistõttu seal suudavad elada vaid üksikud liigid, kes seetõttu enamikul juhtudel kvalifitseeruksidki kahjuriteks. Endistele põllumajandusmaadele kasvanud metsades tekivad sarnased probleemid kohe ja nende lahendamiseks polegi õieti odavamat teed kui kasutada looduslikku puuliikide vaheldust ja muid loodusmetsa kujunemise protsesse.
  • Anneli Palo, "Eesti metsad", 2016, lk 219

• Meie endi kehades elavad terved bakterikolooniad. Ellujäämisele kaasa aitavaid bakterirakke elab inimeses kümme korda enam kui inimrakke. Seejuures oleme vaevu teadlikud tõsiasjast, et mikroskoopilised olevused meie sees elavad, tarvitavad toitaineid ja toetavad seedetrakti. Ainult siis, kui bakterid hakkavad halvasti käituma ja teevad meid haigeks, tunnistab suurem osa inimestest nende olemasolu.
  • Lisa Randall, "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017, lk 19