Vangilaager

Proosa

Oli õnneasi, et eesti kirjandusel on nii palju väljapaistvaid omadusi, kuid minust ei teinud tõlkijat esteetika. See oli poliitiline otsus tegutsema asuda. Oma esimesel külaskäigul Tallinna, Eesti pealinna, kogesin Eestit kui kohutavat vangilaagrit, kus nõukogude väed kandsid hoolt, et eestlased suu peaksid. Minu motivatsioon oli kõnelda maailmale rõhutud rahvast Raudse Eesriide taga. Sel puhul oli "maailm" Norra, minu kodumaa. Kaua aega oli tõlketöö seega vabadusvõitlus.
Turid Farbregd, Tänukõne Karel Čapek medali vastuvõtmisel 2002, Estonian Literary Magazine nr 16, kevad 2003

Kui Nõukogude riik kokku varises, sai minu kodumaa rahvas ainulaadse võimaluse elu ümber kujundada, teha ise oma otsuseid, ehitada riigist endale kaunis kodu. Tulemuseks oli jälle barakk.

Meie silme all emigreerus Venemaa XXI sajandist keskaega.

Kui inimene sünnib ja kasvab üles sunnitöölaagris, jääb okastraat talle hinge. Ei piisa sellest, kui ülaltpoolt kingitakse vabadus, tuleb ka okastraat hingest eemaldada.

Mihhail Šiškin, "Sõda või rahu", tlk Tiiu Relve ja Krista Räni, LR 35-37 2022, lk 67