Arutelu:Keskkond
Eestikeelne Vikipeedia jaotab mõiste et:w:Keskkond mitme eri artikli alla. Siin peaks vast samasugust jaotust kasutama? Kruusamägi (arutelu) 4. oktoober 2020, kell 21:46 (EEST)
- On siin juba küllalt ja nii selgelt jagunevat materjali, et saaks jagada? Pseudacorus (arutelu) 4. oktoober 2020, kell 21:57 (EEST)
- Kui täpne olla, siis eesti viki kirjeldab ähmaselt tavamõistet ja näeb terminite kohta ette neli artiklit (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline keskkond), millest kolm on tänini tegemata. Me peaks siin natuke tõhusamad olema. Aga põhimõtteliselt pole mõte vale, võib küll mõelda, milline liigendus oleks mõistlik, sest - nagu korduvalt öeldud - tsitaadiprojekt põhineb rohkem tavakeelel kui Vikipeedia. --Ehitaja (arutelu) 5. oktoober 2020, kell 02:47 (EEST)
- Vabandust, tegemata on viiest neli, päises on link ka füüsikalisele keskkonnale (siinkohal võib mõtiskella, kas keemiline ja füüsikaline on erinevad või sama mõiste eri rakendused). --Ehitaja (arutelu) 5. oktoober 2020, kell 02:48 (EEST)
Jem Bendell[muuda]
Kuidas linkida teda nii, et läheks ingl wikipediasse? Kus tema kohta on artikkel täitsa olemas, eesti keeles ei ole. BirgittaMTh (arutelu) 2. mai 2023, kell 19:56 (EEST)
- Rahumeeli võib teha punase lingi ja kui Allah tahab, äkki keegi teeb kunagi artikli ka. Kui jumalad aega tegid, siis teadupärast tehti nii, et küll sai, igaüks oma portsu ja natuke peale kah veel. See teistesse vikidesse teksti seest linkimise komme on ses mõttes paha, et siis kaobki omast vikist pilt, millest on artikkel ja mis tuleb alles teha. --Ehitaja (arutelu) 3. mai 2023, kell 00:56 (EEST)
- Avaldan tänu allika linkimise eest. Aga teised parandused, ma ei tea… Kas selle kohta on mingi vikip standard? Siis ma vaidleks sellega kah :) Et kui on tsitaadiks valitud osa lausest, siis mulle meeldib rohkem see variant, et väljajätt on märgitud nii .. (.. või .... tähistamaks mõne sõna, vähem kui lause väljajättu, sest … võib esineda juba allikas ja tekitaks segadust) ja ülejäend tsitaat on täpselt nii nagu allikas. (Välja arvatud juhul, kui seal on ilmne trükiviga, nt kui oleks olnud kirjas "keskonna" siis tsiteerides tuleks kirjutanda "kesk[k]onna".) On küll oma loogika selles, et kui tsitaadiks on osa lausest, mis ei sisalda lause algust, siis asendada väike täht suurega ..on — [O]n, aga mumeelest näeb see viimane lihtsalt kole välja ja tekitab segadust, nagu oleks autor valesti kirjutanud. Sama küsimus ja jaatava vastuse korral protest allikaviite vormistamisel. Neid viitamissüsteeme on mitu, eelistan kõige lihtsamat, kus üksusi eraldavad lihtsad komad. Kas e k vikipeedial on muu standard stabiliseerunud? Kui on, siis tahaks selle destabiliseerida ja asendada lihtsamaga. Juhendis ma ei leidnud, kas ma siis võin teha, nagu õigeks pean? Arvestades, et mis on viitamise mõte: et allikas oleks leitav. Muu on narmad. :) BirgittaMTh (arutelu) 4. mai 2023, kell 10:37 (EEST)
- Maitse asi. Ausalt öeldes ma seda konkreetset lauset ei jõudnud veel välja otsida - mul jäi töö artikliga pooleli, muidu täiendasin Bendelli kirjet Wikidatas ja plaanisin siia eraldi tema artikli teha, selle abil saab siis rida märksõnu ka täiendada -, tegin hädalahenduse. Mina olen märkinud väljajätteid proosas pigem [---] abil, aga eks siin on see häda, et ükskõik, millist süsteemi kasutada, see võis algtekstis kah olla. Omast arust ma kirjutasingi "üksuste" vahele lihtsalt komad? (Tavaliselt olen lingi pannud selle koha alla, mis on lingitud - kui saab panna lingi artiklile, siis artiklile, kui nt veebilehel on terve raamat vms, siis tolle nimele/pealkirjale -, ent mitte küll alati päris järjekindlalt, eks ma ka väsin vahel ära.) Vikipeedias on viitestandard üsna ähmane, pigem on meil siin enam-vähem ühelaadne, kui ringi vaatad. Ega keegi käskida või sundida saa, aga keegi ei saa ka keelata kedagi teist lehte omatahtsi mudimast. :) Mõne detaili lahendus on meil mitte väga hea, ent üldiselt oleme mingi ühtluseni jõudnud lihtsalt selle kaudu, et 1) ühtlus on hea ja kuidagi peab ju kirjutama ning 2) praktiline on vormistada tsitaate nii, et neid oleks endal mugav võimalikult väikeste muudatustega kopeerida, kui sama juppi läheb vaja ka mingil muul lehel. --Ehitaja (arutelu) 4. mai 2023, kell 17:56 (EEST)
- Väga tore. Jõudu väsimise vastu! :) Ja Ellen Uuspõld soovitas: "Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse lauseosi või lauseid välja, märgitakse vahelejätu koht tsitaadikatkestusmärgiga, millena senise kolmpunkti ehk mõttepunktide asemel on hakatud teaduslikus tekstis kasutama lühema väljajätu puhul kaht punkti (eeliseks on märgi ühetähenduslikkus), pikemat väljajättu tähistatakse kolme mõttekriipsu või sidekriipsuga." Ja see, et need kriipsud (sidekriipsud on parem, lihtsam teha ja üldse) on nurksulgudes, on väga hea, kohe selge, et pole niisama kriipsud vaid väljajätt. BirgittaMTh (arutelu) 10. mai 2023, kell 13:14 (EEST)
- Maitse asi. Ausalt öeldes ma seda konkreetset lauset ei jõudnud veel välja otsida - mul jäi töö artikliga pooleli, muidu täiendasin Bendelli kirjet Wikidatas ja plaanisin siia eraldi tema artikli teha, selle abil saab siis rida märksõnu ka täiendada -, tegin hädalahenduse. Mina olen märkinud väljajätteid proosas pigem [---] abil, aga eks siin on see häda, et ükskõik, millist süsteemi kasutada, see võis algtekstis kah olla. Omast arust ma kirjutasingi "üksuste" vahele lihtsalt komad? (Tavaliselt olen lingi pannud selle koha alla, mis on lingitud - kui saab panna lingi artiklile, siis artiklile, kui nt veebilehel on terve raamat vms, siis tolle nimele/pealkirjale -, ent mitte küll alati päris järjekindlalt, eks ma ka väsin vahel ära.) Vikipeedias on viitestandard üsna ähmane, pigem on meil siin enam-vähem ühelaadne, kui ringi vaatad. Ega keegi käskida või sundida saa, aga keegi ei saa ka keelata kedagi teist lehte omatahtsi mudimast. :) Mõne detaili lahendus on meil mitte väga hea, ent üldiselt oleme mingi ühtluseni jõudnud lihtsalt selle kaudu, et 1) ühtlus on hea ja kuidagi peab ju kirjutama ning 2) praktiline on vormistada tsitaate nii, et neid oleks endal mugav võimalikult väikeste muudatustega kopeerida, kui sama juppi läheb vaja ka mingil muul lehel. --Ehitaja (arutelu) 4. mai 2023, kell 17:56 (EEST)
- Avaldan tänu allika linkimise eest. Aga teised parandused, ma ei tea… Kas selle kohta on mingi vikip standard? Siis ma vaidleks sellega kah :) Et kui on tsitaadiks valitud osa lausest, siis mulle meeldib rohkem see variant, et väljajätt on märgitud nii .. (.. või .... tähistamaks mõne sõna, vähem kui lause väljajättu, sest … võib esineda juba allikas ja tekitaks segadust) ja ülejäend tsitaat on täpselt nii nagu allikas. (Välja arvatud juhul, kui seal on ilmne trükiviga, nt kui oleks olnud kirjas "keskonna" siis tsiteerides tuleks kirjutanda "kesk[k]onna".) On küll oma loogika selles, et kui tsitaadiks on osa lausest, mis ei sisalda lause algust, siis asendada väike täht suurega ..on — [O]n, aga mumeelest näeb see viimane lihtsalt kole välja ja tekitab segadust, nagu oleks autor valesti kirjutanud. Sama küsimus ja jaatava vastuse korral protest allikaviite vormistamisel. Neid viitamissüsteeme on mitu, eelistan kõige lihtsamat, kus üksusi eraldavad lihtsad komad. Kas e k vikipeedial on muu standard stabiliseerunud? Kui on, siis tahaks selle destabiliseerida ja asendada lihtsamaga. Juhendis ma ei leidnud, kas ma siis võin teha, nagu õigeks pean? Arvestades, et mis on viitamise mõte: et allikas oleks leitav. Muu on narmad. :) BirgittaMTh (arutelu) 4. mai 2023, kell 10:37 (EEST)
Marina Silva[muuda]
Tema tsitaadi alt on puudu viide allikale, kus see eestikeelne tsitaat ilmus. On ainult link ingliskeelsele allikale. Mis on muidugi väga kena. Aga tõlkeandmed tarvis ikkagi. Igaksjuhuks, et käepärast oleks, panen siia orig tsitaadi "And it is easier to defend the environment when it’s other people’s environment. It is easy for Brazilians to criticize the U.S. for driving too many cars, burning a lot of fossil fuels. That is why my motto is, let’s lead by example. If Brazil is able to reduce forest fires, which is our main source of CO2 emissions, it will be a big contribution." Ehk paneks mõlemad? BirgittaMTh (arutelu) 10. mai 2023, kell 12:58 (EEST)
- Eestikeelne tsitaat ilmus Vikitsitaatides. Kui kedagi ei ole varem tõlkinud keegi teine, siis kust need tõlked ikka tulevad, kui mina ei tõlgi; nii on eesti keelde jõudnud näiteks virnade kaupa luulet. Oleme juba mõnda aega mõtisklenud, et selguse huvides peaks meil siin ka juurutama samasuguse asja, nagu on prantslastel: kui tõlge on tehtud meie Vikitsitaatide jaoks, siis kirjutama juurde, et nii on ja kes tegi (kui tegija ei taha just anonüümseks jääda, see õigus peab ka olema). Aga seda kogu aeg käsitsi teha oleks jube tüütu, parem oleks võtta tarvitusele mall, mis seda ütleb (siis on ka autoriõigusega selgem, sest tekstid, mida me tsiteerime mujalt pelgalt tsiteerimisõiguse alusel, ei ole automaatselt CC-litsentsiga, tõlked võivad olla; autoriõiguse tähistamine Vikitsitaatides on muidugi täiesti omaette pundar) ning kuhu saab sisendiks torgata lihtsalt kasutajanime, kõik muu oleks automaatne. Ent malle teha mina ausalt öeldes ei oska, st kuidagi vusserdan lihtsamaid, kuid väga vaevaliselt. Nii et ühel hetkel tuleks kätte võtta ja 1) mõelda vajaliku malli struktuur ja väljanägemine hoolikalt läbi ning 2) nuiata nagu hingepunu kellegi kallal, kes seda teha oskab, kuni ta ära teeb. Seni paraku on nigu on, nagu tõdes Ülev Suurmõlk. --Ehitaja (arutelu) 10. mai 2023, kell 13:49 (EEST)
- Kas kassid tsiteerisid teda või tema kasse? "On nagu on, ütlesid kassid," kirja pannud Tõnu Õnnepalu. Ma vahepeal leidsin kah selle kirjakoha, kus seletatakse, kust tsitaadid tulevad — ma muidu loomu poolest oleks arvanud, et nagu Vikipeedias ei käi originaaluurimust, nii Vikitsitaatides ei käi originaaltõlkeid, st tõlke esmaavaldamist. Siis oleks Vikitsitaadid muidugi lihtsam — aga kõvasti kõhnem. Soovitaks, et siis kindlapeale panna originaal kah. Esikohale. Ja taha tõlge. Esialgu, kuni mallitegija malli ära teeb, võiks siis olla, nagu kassid jt ütlesid. Tõlkele viite puudumine vihjab vikitsiteerija oma tõlkele. BirgittaMTh (arutelu) 10. mai 2023, kell 14:23 (EEST)
- No tõlkimine on kõigis vikiprojektides üsna tavapärane, ilma oleksid kõik nad märksa kõhnemad, Vikipeedia ise ka. Iga tsitaadi juurde päris ma algupärandit ei tahaks panna, nii jääks eesti keel meil kohati üpris hõredaks; siiani olen jätnud peamiselt siis, kui ümberpanekuga on raskusi või teisi võimalusi vms erikaalutlusi. Näiteks luule puhul muudab see pildi ka üpris kohmakaks. Tegelikult ei ole see väga mugav eelkõige just meie formaadi tõttu; tõlkeid saab põhimõtteliselt algupärandiga (ja omavahel) kõrvutada küll, ent siis tuleks formaatimisega vaeva näha (nt tabel teha) ja see ei tundu mõistlik ajakasutus. --Ehitaja (arutelu) 10. mai 2023, kell 15:41 (EEST)
- Kui tsitaat on ise tõlgitud, varem avaldamata, siis sobiks malli nimeks ja tõlkeviiteks lihtsalt: Vikitõlge. Kui see juba võetud pole. BirgittaMTh (arutelu) 11. mai 2023, kell 09:50 (EEST)
- No tõlkimine on kõigis vikiprojektides üsna tavapärane, ilma oleksid kõik nad märksa kõhnemad, Vikipeedia ise ka. Iga tsitaadi juurde päris ma algupärandit ei tahaks panna, nii jääks eesti keel meil kohati üpris hõredaks; siiani olen jätnud peamiselt siis, kui ümberpanekuga on raskusi või teisi võimalusi vms erikaalutlusi. Näiteks luule puhul muudab see pildi ka üpris kohmakaks. Tegelikult ei ole see väga mugav eelkõige just meie formaadi tõttu; tõlkeid saab põhimõtteliselt algupärandiga (ja omavahel) kõrvutada küll, ent siis tuleks formaatimisega vaeva näha (nt tabel teha) ja see ei tundu mõistlik ajakasutus. --Ehitaja (arutelu) 10. mai 2023, kell 15:41 (EEST)
- Kas kassid tsiteerisid teda või tema kasse? "On nagu on, ütlesid kassid," kirja pannud Tõnu Õnnepalu. Ma vahepeal leidsin kah selle kirjakoha, kus seletatakse, kust tsitaadid tulevad — ma muidu loomu poolest oleks arvanud, et nagu Vikipeedias ei käi originaaluurimust, nii Vikitsitaatides ei käi originaaltõlkeid, st tõlke esmaavaldamist. Siis oleks Vikitsitaadid muidugi lihtsam — aga kõvasti kõhnem. Soovitaks, et siis kindlapeale panna originaal kah. Esikohale. Ja taha tõlge. Esialgu, kuni mallitegija malli ära teeb, võiks siis olla, nagu kassid jt ütlesid. Tõlkele viite puudumine vihjab vikitsiteerija oma tõlkele. BirgittaMTh (arutelu) 10. mai 2023, kell 14:23 (EEST)