Arutelu:Tsitaat
Viitamise täiskirje ja osaline[muuda]
Tähendab, tsitaati kasutades võib muidugi välja jätta mõned osad, mis kasutajale tarblased pole. Tähendab, ei pea lihtsalt niisama siit tsiteerides täiskirjet viitesse panema. Ja häda korral võib siingi läbi ajada ilma teose ilmumiskoha ja kirjastuseta, kui neid pole enam käepärast või on kahtlane. See tähendab, osalise viitega. Aga kui juba on olemas, kõik viled, kellad, koht, kirjastus, nagu range viitamisetikett nõuab, siis võiks nad ju olemas olla? Lähtudes vikijuhendist "võimalikult täpselt". Vt ka: Duggani seadus :D BirgittaMTh (arutelu) 4. juuni 2023, kell 17:20 (EEST)
- Mida tähendavad selle jutu kontekstis "siin" ja "siit tsiteerides"? Mis vähem täpsesse tsiteerimisse puutub, siis ma olen üldiselt teinud nii, et teoste ja autorite lehtedel toonud välja üksikasjalikumad andmed ning sealt teemalehtedele laiali kandes või ka esilehele pannes jätnud ära ilmumiskoha ja kirjastuse, mis valdavalt sisule keskenduvat lugejat ehk nii väga ei huvita ja kipub vahel, mulle tundub, üldpilti tarbetu infoga üle kuhjama. Samas, jah, eks seda võib mitut moodi võtta. Samuti olen ma pigem vältinud nt ISBNi, mis vahel on käepärast, kuid enamasti mitte, ja siis oleks see kas väga tükatine või selle pidev väljaotsimine tüütu vaev, millest tõusev tulu jääb minu meelest suhteliselt napiks. Aga autor, teos, väljaanne, tõlkija, lehekülg - võimaluse korral jah, ikka. (Epubidel näiteks ei ole korralikult viidatavaid lehekülgi, nõme küll, aga mis teha.) --Ehitaja (arutelu) 4. juuni 2023, kell 18:46 (EEST)
- Vabandust, deiktiline väljendus… "Siit tsiteerides" = Vikipeediast tsitaati maha vehkides. (Ja üritades teeselda, et olen tsiteeritavat teost oma lihasilmaga näinud, näe, tean kirjastust ja oskan täisviidet vormistada ja puha.) :) No mulle sellise vikikasutajana meeldiks küll, et kui ma kirjutan näiteks artiklit ja leian tsementeeriva tsitaadi näiteks vikitsitaatidest mõne märksõna alt, et siis on täiskirje kohe käepärast. Ja kui tsiteerin niisama eputamiseks või sõnastuse laenamiseks, siis ei ole vaja allikat üldsegi (nagu Nero Wolfe'i näites). Ja kui on ilukirjandus või moto vms (mulle tunudub et päeva tsitaat vikitsit esilehel on see kategooria), siis piisab autorist (Salinger, on juba kirjakoht lahti, panen sisse). Ja kui on publitsistika v teadus, siis autor, teos, väljaandmiskoht, kirjastus, aasta, kellad, viled. Vähemaks võtta saab jo alati, aga vikitsitaadis võiks olla koht, kus on täiskirje? BirgittaMTh (arutelu) 7. juuni 2023, kell 17:00 (EEST)
- Inimesena, kes alatasa vajab täpseid viiteid sõltumata žanrist, ei näe ma erilist põhjust viitamistäpsusele erinevaid nõudeid seada. Mis see nüüd siis tähendab - et iga teose puhul peaks igas esinemiskohas esitama absoluutselt kõik, mis teada on, ISBNini välja? Ma tahaks teada, mis täpselt on need kellad ja viled, enne kui millegagi nõusse jään. Tundub ohtlik. --Ehitaja (arutelu) 7. juuni 2023, kell 17:29 (EEST)
- Ei, justnimelt samuti inimesena, kes vajab täpseid viiteid (kuid siiski sõltudes žanrist; ilukirjanduses möödaminnes nt teist ilukirjanikku tsiteerides piisab nt ainult autorist v teosest, näitamaks et ma olen aus inimene v teesklen seda), ei näe ma samuti erilist põhjust Vikitsitaatides viitamistäpsusele erinevaid nõudeid seada. :) Tähendab, ka teemalehel võiks tsitaadi allikaviites olla: autor, teos, ilmumiskoht, kirjastus, aasta, lk. Kui see info on käepärast. ISBNi pole vaja. Mumst. BirgittaMTh (arutelu) 7. juuni 2023, kell 18:27 (EEST)
- Enamaste on meil siin ju nii, et autori lehel, kuhu üldjoontes läheb link, on teose täisandmed, teemalehel tühja sest kirjastusest ja kohast, kuni paari viimase aastakümneni ilmusid meil enam-vähem kõik raamatud ühes kohas, aastaarv on aga oluline, selle põhjal saab juba midagi järeldama hakata, ja seda, et Eestis sama teos samal aastal mitmes eri väljaandes ilmuks, ma pole vist veel näinudki. --Pseudacorus (arutelu) 7. juuni 2023, kell 21:17 (EEST)
- "Meistrist ja Margaritast" näiteks tuli minu mäletamist mööda ühel aastal kaks väljaannet eri kirjastustelt. Mingi juhtum oli veel, vähem tuntud teosega. --Ehitaja (arutelu) 8. juuni 2023, kell 08:43 (EEST)
- Mul just tuligi meelde see häda, et on samast teosest mitu väljaannet. Et siis oleks kasutajasõbralik viidata mitte ainult lehekülje, vaid ka kirjakohaga, see tähendab, mahuka teose puhul, peatüki number ka. Kui on olemas. Seda viimast muidugi tsitaati väljaspool Vikit kasutades pole vaja, kuid hõlbustab vajadusel teiste tõlgete, ja ka originaali leidmist. (Ja lahendab v lahjendab probleemi leheküljenumbriteta e-raamatu puhul.) Aga seda, et teemalehel olevas allikaviites oleks liiga liigne ilmumiskoht ja kirjastus, seda ma ei usu. Eriti kui ilmumiskoht ja kirjastus teemalehel olevas allikaviites juba kirjas on. Pealegi on vist täitsa mitu autorit, keda on tsiteeritud teemalehel, aga enda isikulehte pole. Autorilehte. Või pole seda tarblane tehagi. "Üldjoontes" justnimelt, aga mitte alati. Ühesõnaga: oponeerin tugevalt :) väitele "teemalehel tühja seest kirjastusest". BirgittaMTh (arutelu) 8. juuni 2023, kell 09:18 (EEST)
- Mul on tunne, et meil on kõik argumendid üles loetud (küll nummerdamata ja süstematiseerimata) ja ilusasti väljendatud eriarvamused püsivad. Mina näiteks olen jäänud endiselt arvamuse juurde, et olen kirjastuste läbiva äratoomise jaoks liiga laisk ("tühja sest"-iga olen pigem nõus, aga möönan ka, et see ei ole intellektuaalselt väga tugev argument). Sel juhul kerkib ,etaküsimus, kas me peaksime püüdma ühisele seisukohale jõuda; kui peaksime, siis kuidas ja mil määral on lubatavad erisused ning kas see küsimus tuleks lahendada siin arutledes või mingis duellivormis, ütleme näiteks värskelt hapendatud kurkide võidusöömisega vms. Kui ei ole väga oluline, siis võib ju igaüks jätkata nagu seni ning nii lihtsalt on. Nagu olla öeldud 1990ndate algul ühe sekti äratuskoosolekul korjanduskanistriga lehvitades: "Issanda Chevy Van tarvitab igasugust bensiini!" --Ehitaja (arutelu) 2. juuli 2023, kell 19:14 (EEST)
- Mul just tuligi meelde see häda, et on samast teosest mitu väljaannet. Et siis oleks kasutajasõbralik viidata mitte ainult lehekülje, vaid ka kirjakohaga, see tähendab, mahuka teose puhul, peatüki number ka. Kui on olemas. Seda viimast muidugi tsitaati väljaspool Vikit kasutades pole vaja, kuid hõlbustab vajadusel teiste tõlgete, ja ka originaali leidmist. (Ja lahendab v lahjendab probleemi leheküljenumbriteta e-raamatu puhul.) Aga seda, et teemalehel olevas allikaviites oleks liiga liigne ilmumiskoht ja kirjastus, seda ma ei usu. Eriti kui ilmumiskoht ja kirjastus teemalehel olevas allikaviites juba kirjas on. Pealegi on vist täitsa mitu autorit, keda on tsiteeritud teemalehel, aga enda isikulehte pole. Autorilehte. Või pole seda tarblane tehagi. "Üldjoontes" justnimelt, aga mitte alati. Ühesõnaga: oponeerin tugevalt :) väitele "teemalehel tühja seest kirjastusest". BirgittaMTh (arutelu) 8. juuni 2023, kell 09:18 (EEST)
- "Meistrist ja Margaritast" näiteks tuli minu mäletamist mööda ühel aastal kaks väljaannet eri kirjastustelt. Mingi juhtum oli veel, vähem tuntud teosega. --Ehitaja (arutelu) 8. juuni 2023, kell 08:43 (EEST)
- Enamaste on meil siin ju nii, et autori lehel, kuhu üldjoontes läheb link, on teose täisandmed, teemalehel tühja sest kirjastusest ja kohast, kuni paari viimase aastakümneni ilmusid meil enam-vähem kõik raamatud ühes kohas, aastaarv on aga oluline, selle põhjal saab juba midagi järeldama hakata, ja seda, et Eestis sama teos samal aastal mitmes eri väljaandes ilmuks, ma pole vist veel näinudki. --Pseudacorus (arutelu) 7. juuni 2023, kell 21:17 (EEST)
- Ei, justnimelt samuti inimesena, kes vajab täpseid viiteid (kuid siiski sõltudes žanrist; ilukirjanduses möödaminnes nt teist ilukirjanikku tsiteerides piisab nt ainult autorist v teosest, näitamaks et ma olen aus inimene v teesklen seda), ei näe ma samuti erilist põhjust Vikitsitaatides viitamistäpsusele erinevaid nõudeid seada. :) Tähendab, ka teemalehel võiks tsitaadi allikaviites olla: autor, teos, ilmumiskoht, kirjastus, aasta, lk. Kui see info on käepärast. ISBNi pole vaja. Mumst. BirgittaMTh (arutelu) 7. juuni 2023, kell 18:27 (EEST)
- Inimesena, kes alatasa vajab täpseid viiteid sõltumata žanrist, ei näe ma erilist põhjust viitamistäpsusele erinevaid nõudeid seada. Mis see nüüd siis tähendab - et iga teose puhul peaks igas esinemiskohas esitama absoluutselt kõik, mis teada on, ISBNini välja? Ma tahaks teada, mis täpselt on need kellad ja viled, enne kui millegagi nõusse jään. Tundub ohtlik. --Ehitaja (arutelu) 7. juuni 2023, kell 17:29 (EEST)
- Vabandust, deiktiline väljendus… "Siit tsiteerides" = Vikipeediast tsitaati maha vehkides. (Ja üritades teeselda, et olen tsiteeritavat teost oma lihasilmaga näinud, näe, tean kirjastust ja oskan täisviidet vormistada ja puha.) :) No mulle sellise vikikasutajana meeldiks küll, et kui ma kirjutan näiteks artiklit ja leian tsementeeriva tsitaadi näiteks vikitsitaatidest mõne märksõna alt, et siis on täiskirje kohe käepärast. Ja kui tsiteerin niisama eputamiseks või sõnastuse laenamiseks, siis ei ole vaja allikat üldsegi (nagu Nero Wolfe'i näites). Ja kui on ilukirjandus või moto vms (mulle tunudub et päeva tsitaat vikitsit esilehel on see kategooria), siis piisab autorist (Salinger, on juba kirjakoht lahti, panen sisse). Ja kui on publitsistika v teadus, siis autor, teos, väljaandmiskoht, kirjastus, aasta, kellad, viled. Vähemaks võtta saab jo alati, aga vikitsitaadis võiks olla koht, kus on täiskirje? BirgittaMTh (arutelu) 7. juuni 2023, kell 17:00 (EEST)
Petitsioon[muuda]
Panna Duggani seadus Vikitsitaatide lipukirjaks, permanentseks kujunduselemendiks avalehel vms. Kui vaja, tikin lipule v vapile, kui see olemas oleks. :D BirgittaMTh (arutelu) 6. september 2023, kell 14:29 (EEST)