Tsitaat

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Louis XIII vanne. Jean Auguste Dominique Ingres' maal (1824) kujutab kuningas Louis XIII Prantsusmaad Neitsi Maarjale pühendamas ning tsiteerib samas Raffaeli "Sixtuse Madonnat".

Tsitaat ehk osund on sõnasõnaline väljavõte tekstist, millega harilikult kaasneb viide autorile ja allikale (või vähemalt loodab seda Eesti autoriõiguse seadus). Samas kõneldakse tsiteerimisest ka kujutavas ja helikunstis.


Proosa[muuda]

  • Ontoloogilises plaanis on tsitaat märk teise, varasema teksti kestvusest. Tsitaat on alati vanem kui tekst, milles ta tsitaadina esineb, järelikult on ta juba sündides kirjanduslooline nähtus. Tsitaat on kahepalgeline: ta on nii teksti osis kui ka teksti ajalugu.
    • Jaan Undusk, "Tsiteerimise kunstist: Lisandusi Läti Henriku ja Vulgata suhetele". Keel ja Kirjandus 2/1990, lk 69


  • Kõige olulisema tsitaadi puhul ei suuda te selle allikat enam kindlaks määrata.
Ääremärkus: Viide selle tsitaadi allikale ilmub kõige vaenulikumas retsensioonis teie töö kohta.
  • Duggani seadus teaduslike publikatsioonide kohta raamatus Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 147


  • Ent viieteistkümnendast seitsmeteistkümnenda eluaastani omandas ta [Catherine] kangelannale vajalikke teadmisi: ta luges kõiki neid raamatuid, mida kangelannad lugema peavad, et kuhjata oma mälu üle tsitaatidega, mis sündmusterikkas elus abi ja lohutust pakuvad.
    • Jane Austen, "Northangeri klooster". Tõlkinud Maria Drevs. Tallinn: Byronet 2002, lk 9



  • Taat, istu! Tsitaat!
    • A. Itskok, "Algus on otsas. Keelevigureid". Maalehe raamat 1998
  • Kohtasin inimest, kes oli nii vähe lugenud, et pidi ise välja mõtlema klassikute tsitaate.
  • Kultuuritarbimine (pannes siia ka teadusinfo kasutamise) on leivatarbimisest oluliselt erinev selle poolest, et ta toodab uut kultuuri. Probleemi ehk polegi, kui õnnestuks keelustada vaid isiklikule lõpptarbimisele suunatud piraatlus – mis seal siis ikka nii väga hullu, kui nt pornotarbijad hakkavad maksma ausat täishinda. Tegelik probleem on aga selles, et kultuuris lõpptarbimist polegi. Väärtuslik läheb uuesti käibesse – kultuur ongi tsiteerimine.


  • Väiksuse ignoreerimine teeb suureks. Karbi skaalaks on iidsed kultuurid, sajandite tarkused, kõrgemad sfäärid. Omal ajal ise linnahallist kirjutades tõi ta paralleeliks Sho-Hondo hiidtempli Jaapanis, mis valmis 1972 ja lammutati 1998, kuna oli mõne jaoks häirivalt suurejooneline. Teksti sokutas Karp ääretult ebasovjetliku (ilmselt ei saanud tsensor aru) tsitaadi: "Homo proponit, sed Deus disponit". Mõistagi ei pidanud arhitekt Jumala all silmas EKP Keskkomiteed, kes tollases ühiskonnas maapealset jumalust kehastada püüdis.

Luule[muuda]

  • Siit, siit, siit, taat
ei tohi võtta mitte üks tsitaat


"Sõbrad, roomlased, kaaslased, kuulake nüüd!"
   (Neile meeldisid väga tsitaadid;
Nii nad jõid tema terviseks, hüüdsid hurraa,
   Kuni ta kallas järgmised klaasid.)