Franz Kafka

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Kafka)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Franz Kafka 1906. aastal

Franz Kafka (3. juuli 1883, Praha, Austria-Ungari – 3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi, Austria) oli juudi päritolu saksakeelne Tšehhi ja Austria kirjanik, kes saavutas rahvusvahelise kuulsuse postuumselt.

Eesti keeles on kõik kolm Kafka romaani avaldatud väljaandes "Ameerika. Protsess. Loss" (tõlkinud August Sang ja Mati Sirkel, järelsõnad Max Brod ja Mati Sirkel, Tallinn:Eesti Raamat, 1987), mis sisaldab lisadena ka romaanidest välja jäänud fragmente. Samuti on ilmunud lühiproosavalimikud "Aruanne akadeemiale" (tõlkinud ja eessõna: August Sang, LR 1962, nr 40), "Öösel" (tõlkinud ja järelsõna: Mati Sirkel, LR 1983, nr 27) ja koondkogu "Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood" (tõlkinud Mati Sirkel, Ilvi Liive, Krista Läänemets, August Sang, saatesõna Walter Benjamin, sari 20. sajandi klassika, Tallinn: Varrak, 2002), kirjanduslikud päevikud ("Päevikud 1910–1923". Välja andnud ja järelsõna: Max Brod. Tõlkinud Mati Sirkel. Kirjastus Verb, Tallinn 2009) ja kaks kirjakogumikku ("Kirjad Milenale" (kirjad Milena Jesenskále). Tõlkinud Tiiu Relve ja Anu Saluäär, LR 1996, nr 27–30; "Kiri isale". Tõlkinud ja järelsõna: Krista Läänemets. LR 1997, nr 11).


  • Kõige kaunim minu uru juures on aga tema vaikus. See on küll petlik. Ta võib korraga katkeda ja kõik on läbi. Esialgu aga on ta veel olemas. Ma võin tundide kaupa oma käikudes hiilida ega kuule muud kui vahel mõne pisilooma krabinat, kelle ma siis ka kohe hammaste vahel maha rahustan, või mulla nõrisemist, mis näitab mulle kätte vajaduse midagi parandada; muidu on vaikne. Metsaõhk lehvib sisse, on ühtaegu soe ja jahe. Mõnikord sirutan ma end välja ja ringutan käigus mõnust. Liginevat vanadust silmas pidades on kena, kui sul on säärane urg, et sul on katus pea kohal, kui algab sügis. Iga saja meetri järel laiendasin käigud väikesteks ümarsoppideks, seal võin ma end mugavalt kerra tõmmata, iseenda vastas sooja leida ja puhata. Seal magan ma magusat rahu-und, rahunenud iha, saavutatud majavaldus-sihi magusat und. /---/ Vaene rändur, kes on ilma koduta, maanteedel, metsades, parimal juhul lehehunnikusse või kaaslaste karja pugenud, kogu taeva ja maa hukatuse kätte jäetud! Mina leban siin igast küljest kindlustatud sopis - rohkem kui viiskümmend on seesuguseid mu urus - ning hämarolekus või teadvusetus unes mööduvad mu tunnid, ma valin neid oma suva järgi.
    • "Urg"


  • K. kustuvad silmad nägid veel, kuidas härrad otse tema näo kohal, põsk vastu põske, lõppu jälgisid. "Nagu koer!" ütles ta, ja oli, nagu jääks häbi temast kauem elama.


  • Ma ei tea mida kirjutada, uitan ainult siin ridade vahel ringi, Teie silmade valguse all, Teie suu hingeõhus...
  • Miks ma üldse olen inimene ühes selle kõige segasema ja õudselt vastutustundliku seisundi kõikide piinadega. Miks ei ole ma näiteks õnnelik kapp Sinu toas, mis vaatab Sind pärani silmi, kui Sa tugitoolis istud või kirjutuslaua ääres või pikali heidad või magad.
  • Seegi ei ole tegelikult armastus, kui ma ütlen, et oled mulle kõige armsam; armastus on see, et Sina oled mulle see nuga, millega ma endas sorgin.
  • Ma ei oska Sulle ega kellelegi teisele mõistetavaks teha, kuidas minu sees on.
    • "Kirjad Milenale" (Tõlkinud Tiiu Relve. Loomingu Raamatukogu, 1996, nr 27-30)


  • Öösse süüvida. Nagu mõnikord pea kumarasse lastakse, et mõttesse süveneda, nii täielikult öösse süüvinud olla. Ümberringi magavad inimesed. Väike kometimäng, süütu enesepettus, et nad magavad majades, kindlates voodites, kindla katuse all, siruli või kägaras madratsi peal, sõba all, teki all, tegelikult on nad kokku sattunud nagu kunagi tookord ja nagu hiljemgi metsikus maakohas, väeleer lageda taeva all, lugematu hulk inimesi, musttuhat, rahvas, külmal maal külma taeva all, end pikali visanud sinna, kus enne seisti, laup vastu käsivart, nägu maadligi, rahulikult hingates. Ja sina oled ärkvel, oled üks valvajaist, leiad lähima neist, viibutad enda kõrvalt haovirnast leitud põlevat puuoksa. Miks sa valvad? Üks peab ärkvel olema, on öeldud. Üks peab olemas olema.
    • "Öösel"


  • Pühapäev, 19. juuli 1910, magasin, ärkasin üles, magasin, ärkasin üles, vilets elu.
    • "Päevikud 1910-1923"


  • Kui on jõudu asju lakkamatult, mõnes suhtes silmi sulgemata vaadata, siis nähakse palju; kui aga antakse üksainus kordki järele ja suletakse silmad, kaob kõik kohe pimedusse.
  • Ta sööb jäänuseid omaenda laualt; see täidab tal mõnda aega küll rohkem kõhtu kui teistel, kuid ta kaotab oskuse süüa laua pealt; seetõttu lõpevad aga ka jäänused.

Tema kohta[muuda]

  • Ta oli liiga läbinägelik, liiga tark, et suuta elada, liiga nõrk, et võidelda, nõrk nagu ikka õilsad ilusad inimesed, kes ei oska alustada võitlust oma hirmuga mittemõistmise, kurjuse, intellektuaalse vale ees, kuna teavad juba ette oma abitust ja häbistavad oma allajäämisega võitjat.
    • Milena Jesenská nekroloog Kafkale
  • Kui ma oma tööga biograafia kallal alustasin, ei räägitudki veel ülitundlikkusest ja ma olen viimane, kes tahaks Kafkale mingi sellise sildi külge kleepida. Aga kõik, mida ma ülitundlikkusest olen lugenud, kehtib ka Kafka kohta.
Ta oli müra suhtes väga tundlik, ta kannatas sageli unetuse all, oli väga tundlik solvangute suhtes, ei talunud konflikte, tal oli võimatu kellegi peale karjuda või kellelegi valetada. Palju selliseid asju, mida suur hulk inimesi siiski oma elus mõnikord teeb ja mis ei ole neile väga suur probleem, olid tema jaoks välistatud.
Samuti olen ma lugenud, et ülitundlikele inimestele on õiglus väga oluline, nad ei suuda taluda ebaõiglast kohtlemist, ka mitte seda, kui kedagi teist ebaõiglaselt koheldakse. Kafkal oli see samuti nii, ta tahtis ebaõigluse korral kohe sekkuda. Sellistele inimestele on aga samuti omane, et kui nad tunnevad end n-ö nurka surutuna või on mingis pingeolukorras, ka näiteks enne mõnda eksamit, siis ilmnevad neil ootamatud jõuvarud, neis avaldub tugevus, mis on ka neile enestele ootamatu. Kui Kafkal oli näiteks vaja oma ametkonna eest kohtusse minna, siis oli tal mõistagi meeletu, kujuteldamatu hirm, ta ei maganud eelneval ööl silmatäitki, kuid järgmisel hommikul seisis ta kohtu ees, kõik laabus perfektselt ja ta võitis kohtuasja.
  • Kafka teadis väga hästi, et tema anne on kirjutamine ja et ta peab sellele pühenduma, kuid see oli vastuolus tema vanemate väärtustega. Ma usun, et just nende kahe väärtushinnangu ja seisukoha vastuolust kasvas välja Kafka täiusevajadus. Sest olukorras, kus ta hülgas vanemate väärtused ja püüdis elada oma tõekspidamiste järgi, pidi ta selles, mida tegi, olema maksimaalselt hea.
  • Olen seda akadeemilistes töödes väga sageli kohanud, et inimesed lihtsalt ei oska kirjutada, ja see näeb hale välja ja paneb punastama. Olen alati mõelnud, kas nad tõesti ei näe ega taju seda tohutut erinevust. See alandlikkus, mida te nimetate, seisnebki selles, et ma olen pidevalt teadlik ja näen, kui palju parem on Kafka keel minu omast, aga see ei tähenda, et ma ei pingutaks pidevalt selle nimel, et see vahe oleks võimalikult väike. Kuid selle tasemeerinevusega tuleb elada ja seda aktsepteerida. Eeskätt Kafka täpsus ja pildikeel on need, milleni mina kunagi ei küüni.
  • Albert Einstein olevat kord Thomas Mannile Kafka romaani tagastades protestinud: "Ma ei suutnud seda lugeda, inimmõistus ei ole nii keeruline."
    • Alfred Kazin, "On native grounds: an interpretation of modern American prose literature", 7. peatükk

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel