Eellane

Proosa

• Võib arvata, et meie eellasest homo neanderthalensis ei vahetanud pooli, nemad ei olnud reeturid. Nemad nägid saaklooma või vaenlast ja tormasid talle kallale. Ja nii nad ka hukkusid, lõhki kistult või lõhkise kolbaga - aga kõik haavad jäid keha ette. Homo sapiens'i haavad pärinevad selja tagant. Ja võib-olla sellepärast neandertaallased välja suridki. Sest mulle näib, et kalduvus reeta või ka valetada on üks sapiensi kohanemisoskusi, see ongi põhjus, miks me ikka veel paljuneme ja elame õitsengus.
  • Ljubov Jakõmtšuk, "Parimad elus", eessõna luulekogule "Donbassi aprikoosid", tlk Mathura, 2019, lk 8

• Linné süsteemis peaks ühte rühma kuuluma kõik need loomad, kes on arenenud ühisest eellasest. Me kõik oleme ilmselt kuulnud seda, et linnud kuuluvad tegelikult dinosaurustega ühte gruppi. Tegelikult võibki neid vaadata kui pisikesi lendavaid suliseid dinosauruseid. Lindude ja roomajate eristamine eri klassideks on meelevaldne, inimese mugavusel põhinev, mitte bioloogilisi ja süstemaatilisi kriteeriume jälgiv.
• Nii, aga inimene ja kala? Me ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et kõik selgroogsed maismaaloomad on arenenud kaladest. Sellistest kaladest, kes ronisid maismaale, hakkasid kopsudega hingama ja kasvatasid endale evolutsiooni käigus jäsemed. Järelikult, kui ühte süstemaatilisse gruppi peaksid kuuluma kõik ühise esivanema järglased, peaksime ka meie sinuga nentima, et me oleme kalad.
  • Tuul Sepp, "Inimene pole kala. Aga äkki ikkagi on?!", Postimees, 28. jaanuar 2023